7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Elujärgud *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. *PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 21-22 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi.
*Sünnitamine algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. ELUJÄRGUD *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. *PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 2122 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi.
Imikul on suur pea ja lyhikesed jäsemed. Nahk on õrn, 1eluaasta lõpuks õpib imik seisma,suudab astuda ja öelda liktsamaid sõnu. 2)lapseiga-jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng.alguses õpib laps kõnelema ja liikua,arenevad fantaasia,iseloom ja tahe. Lapsed muutuvad aktiivseks ja asjalikuks,suureneb vajadus tõsise tegevuse järele. 3)murdeiga-algab sugukypsuse saaabumisega,kujunevad hrmoonide mõjul ka teisesed sugutunnused.Hormonaalsed häired,enesevalitsemisraskused,on väga hella tundelised ja ärrituvad kergesti. Mees-karvakasv,madal hääl,tugev lihastik,laiad õlad,kitsad puusad,pikemad toruluud,pollutsioon. Naine-rindade kasvamine,kitsad õlad,laiad puusad,rasvkude,kõrgem hääletoon,lyhemad toruluud,menstruatsioon. 4)noorukiiga-jätkub kehaline areng,kasvamine aeglustub,lõpuks on organism välja kujunenud. Käitumine muutub tasakaalukamaks,tundumused sygavamaks ja pysivamaks.
2)algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema 3)piimahambad asenduvad jäävhammastega 4)koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe, vaimsed võimed 5)enne kooliminekut õpib enamik lapsi lugema, kirjutama, arvutama Kolmas elujärk- murdeiga Murdeiga- suguküpsuse saabumisest kuni 17.-18. eluaastani 1)inimese areng väga kiire, hüppeliselt kiire kasvamine 2)hormoonide toimel kujunevad välja ka teised sugutunnused 3)võib tekkida mõnikord hormonaalsed häired ja enesevalitsemisraskused; hellatundelisus 4)kasvab eneseteadvus, iseseisvustung 5)suurem huvi vastassugugupoole vastu Neljas elujärk- noorukiiga Noorukiiga- 17.-18. eluaastast kuni 21.-22. eluaastani 1)jätkub kehaline areng, kuid kasvamine aeglustub ja lõpuks lakkab 2)arenetakse täiskasvanuks 3)noorukiea lõpuks on organism välja kujunenud vaimselt kui ka füüsiliselt 4)käitumine muutub tasakaalukamaks, tundmused sügavamaks ja püsivamaks Viies elujärk: täiskasvanuiga-küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga
annaabi.ee 
