paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.
üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. 6) Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks: a) Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha. See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega. b) Enesetunnetamisintelligentsus. Enesetunnetamis- ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. 7) Naturalistlik intelligentsus Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu (2).
kuulmises ja mälus. Ruumiline: ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. Kehalis-kineetiline: seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. Enesetunnetamis: väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. Suhtlemis: seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha. 23. Mõisted: sotsiaalne, materiaalne, vaimne huvi. 24
σ - normgrupi tulemuste standardhälve 15 - ülesannete arv Normaalijaotus sõltub vaid kahest paraametrist, mis määravad tema täpse kuju ja asendi: keskväärtus (μ) ja standardhälve (σ). Vaimsete võimete paljususe teooria (- H. Gardner): - Intelegentsus - võimed, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. - Vaimset võimekud: keeleline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehaline, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelegentsus. - «Idiot savant» - inimene, kelle õppimis-, kirjutamis-, ja lugemisvõime jääb oluliselt alla keskmise inimese võimele, kuid les sellele vaatamata ilmutavad erakordseid oskusi mingis ühes kitsas valdkonnas. - Autism - psüühikahäire, mille iseloomulikuks tunnuseks on äärmuslik andassetõmbumine, vähene huvitatus välismaailmast. Andekad inimesed erinevad vähem andekatest peamiselt elujõulisuse ja tundlikuse väliste
annaabi.ee 
