puhul, kuna see läheb kokku pildiga, mille nad on endast loonud. 2. Eneseupitamise teooria seevastu väidab, et kõik inimesed soovivad suhtuda endasse võimalikult positiivselt. Inimesed püüavad selle teoori kohaselt sotsiaalsetes suhetes toimida võimalikult optimistlikult, pidada ennast teistest paremaks ning kallutada informatsiooni enda hüvanguks ja seeläbi kogeda võimalikult positiivseid enesekohaseid tundmusi. Üheks mehhanismiks, mis aitab enesetundel ennast upitada, on kompenseerimine, mille tulemusena püütakse tekitada positiivne kogemus või tagaside ning sellega tasandada kogetud negatiivne tagasiside. Seega ei pruugi negatiivsed elamused inimese elust puududa, kuid ta suunab oma tähelepanu teistele valdkondadele või oskustele, kus ta tegutsemine on olnud tõhus, mis aitabki taastada üleüldist rahulolu ja väärtuslikkusetunnet. Niisugune paindlikkus enesekohastes reaktsioonides, mis
Lapse järgmist kasvuetappi (2.-5. elukuu) kutsutakse sümbiootiliseks perioodiks. Beebi hakkab end hoidjaga üheks pidama ega suuda ennast välismaailmast eristada. Ta hindab kõike iseenda kaudu: kui temal on kõik korras, võib kogu maailmaga rahul. Samuti kehtib see ka vastupidi: kui tal on näljast või väsimusest põhjustatud paha tunne, on tema halb ja hoidjagi on paha. Seega suudab laps teha vahet heal ja halval enesetundel. Beebi vajaduste eest igakülgne hoolitsemine tekitab lapses tunde, et ta on väärtuslik ja maailm on usaldusväärne. See on baasiks esimesel eluaastal kujunema hakkavale põhiusaldusele. Sümbiootilises etapis kujuneb lapse esmane emotsionaalne side teise inimesega, mis saab lapse sotsialiseerumise ja edaspidiste inimsuhete lähtekohaks. Sümbiootiline etapp saab läbi lapse kehapildi kujunemisega, mis on minapildi esimene
sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline tema varasemate kogemustega. (nt madala e.h.-ga inimesed tunnevad end neg tagasiside puhul isegi paremini, kuna see läheb kokku pildiga, mis nad endast on loonud.) Eneseupitamise teooria: self-enhancement; Inimene soovib suhtuda endasse võimalikult positiivselt. Ta püüab pidada end teistest paremaks, kallutada infot enda hüvanguks ja seeläbi kogeda palju pos.tundmusi. Enesetundel aitab end upitada kompenseerimine. Püütakse tekitada positiivne kogemus ja tagasiside, et sellega tasandada kogetud negatiivne või keskenduda üleüldiselt oskustele ja valdkondadele, kus tegutsemine on olnud tõhus. Enesehinnangu struktuur: 1. Ühemõõtmeline Üldfaktori mudel: kaalutud keskmine enesekohastest väidetest. (Üldistatud hoiakud) Seda mõõdetakse Üldise Enesehinnangu Skaalaga. Summaarne mudel: grupeerib erilaadsetele omadustele antud hinnangud, nt
mine, õige toitumine, regulaarne liikumine. Ägedate hingamisteede nakkuste sagedasemad tüsistused on: · keskkõrvapõletik, · ninakõrvalkoobaste põletik, · kopsupõletik, · südamekahjustus. ÄGEDAD HINGAMISTEEDE HAIGUSED JA SPORT Spordiga Treeninguid läbi viies on oluline osa sportlase enesetundel. Lastel on ebaadek- tegelemisel tuleb vaatse enesetunnetusvõime tõttu soovitatav treeningutest täielikult loobuda. jälgida Spordiga tegelemisel tuleks lähtuda järgnevatest soovitustest: · halva enesetunde korral, kui muud sümptomid puuduvad, tuleks 12 päe- vaks vähendada treeningute intensiivsust kuni enesetunde paranemiseni;
annaabi.ee 
