öelda, et ta on n.ö ennast teostanud. Aga mida tähendab eneseteostamine minu jaoks? Ma küll ei eita, et eesmärkide täitmine tekitab teatava rahulolu endas, kuid pelgalt sellest minu jaoks ei piisa. Selleks, et eesmärgini jõuda, tuleb ju läbi käia teatav teekond, mille käigus ma omandan uusi teadmisi, võin teha vigu ja põruda lõplikult, mille kõige kurvem lõpp oleks alla andmine ja oma eesmärkide unustamine. Eneseteostamist takistav faktor on paratamatusega leppimine, mis võib röövida eneseusu ja enesekindluse, mis aga on eneseteostuse peamised nõuded. Ja kui ma tõesti ei jõua enda eesmärkide täitmisega lõpuni, annan alla ja põrun, siis ei ole ju kõik veel lõplik. Kui ma olen saanud juurde uusi teadmisi ning teinud vigu, siis ma ju õpin nendest ja järgmine kord väldin neid. Juba seda võib nimetada eneseteostamiseks. Muidugi sõltub kõik kindla inimese suhtumisest ja eneseusust
kasutamine, samuti kalapüügis traalmeetodi kasutamine; järjest võimsamad liikurmasinad (lennukid, autod, rongid jne)). 5.) Mis on süvaökoloogia platvorm? (8 printsiipi) Süvaökoloogia 8 printsiipi: 1.) Elu on mitmekesisuses väärtus omaette, mis ei sõltu tema kasulikkusest inimesele. 2.) Elurikkus ja mitmekesisus näitavad tema heaolu ja on väärtused iseeneses; nad toetavad inimeste ja muude organismide eluväärtuse eneseteostamist Maal. 3.) Inimesel pole õigust vähendada looduse mitmekesisust ja liigirikkust, v.a. elutähtsate vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4.) Inimese mõju maailmas on liiga suur ning seoses maakera elanike arvu kasvuga on see muutunud halvaks/ohtlikuks; looduse ja elu heaolu eeldab vähemat hulka inimesi. 5.) Inimese elustiil on selle mõju võtmeelement- muutused inimese elutingimustes eeldavad muutusi majandus- ja tehnopoliitikas, inimühiskonna ideoloogiates.; 6.) Elu,
Platvorm on SÖ-se maailmapildi keskpunkt ja koosneb kaheksast printsiibist: · Elul on oma mitmekesisuses väärtus omaette, mis ei sõltu tema kasulikkusest inimesele. Inimesed ei ole kõige tähtsamad looduse osad ja väärtus on kõikidel, nii elus kui eluta loodusel sõltumata kasulikkuses inimesele. · Elu (liigi)rikkus ja mitmekesisus näitavad tema heaolu ning ja väärtuses iseeneses; nad toetavad inimeste ja muude organismide eluväärtuse eneseteostamist Maal. Mitmekesisuse väärtustamine, seeläbi tööstuse arengu piiramine ja suurte maa-alade vabastamine. · Inimestel pole õigust vähendada looduse mitmekesisust ja (liigi)rikkust va elutähtsate vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. Inimene peab loodusvarasid tarbima mõõdukalt ja vastutusrikkalt vastavalt elutähtsate vajadustega, mis võivad nt olla kliimaga ja vajadusega panna riidesse soojemalt.
Hinnang, mida oma võimetega ollakse võimelised saavutama tulevikus, mitte hinnang oma võimetele praegu. (Bandura) ..................... Enesetõhusus on inimese veendumus oam võimetesse tulla toime teatud ülesandega ning kontrollida sündmusi, mis mõjutavad nende elusid. Enesetõhusus on sõltumatu inimese tegelikest võimetest. Enesetõhusus mõjutab inimese motiveeritust ja tegevust. Enesetõhususe tunne soodustab psühholoogilist heaolu kujunemist ja hõlbustab eneseteostamist. Vähese enesetõhususega inimesed on seisukohal, et......... .................... Mida tugevam on tajutud enesetõhusus, seda kõrgemaid eesmärke inimene endale püstitab ja seda kindlamini ta nende poole pürgib. Kui usutakse enesetõhususse, siis visualiseeritakse stsenaariume, mis tagavad eduka toimetuleku. Need, kes kahtlevad enesetõhususes, kujutlevad läbikukkumisi- pidev eneses kahtlemine takistab edu saavutamist.
Kuna subjektsuse aluseks on asend ühiskondlikus tööjaotuses, ei saa siin põhimõtteliselt olla kõrgemaid ja madalamaid staatusi. Õiguslik sotsialiseerumine, vaadatuna indiviidi seisukohalt, tähendab vastava võimekusega subjektsuse kujunemist. Ühiskonna seisukohalt aga võiks õigusliku sotsialiseerumisena käsitada süsteemi suutlikkust leida ratsionaalseid toimimismudeleid ja regulatsioone, mis võimaldaksid vaba subjektset enesemääratlemist ning eneseteostamist ühiskonna kõigile liikmetele sõltumata nende konkreetsest asendist sotsiaalse koosluse staatuselises struktuuris, mis kaitseks eri staatuses subjektide õigust olla võrdne erinevuses. Ühiskonna staatuseline struktuur on vahetult seotud subjektse enesemääratlusega. Subjektsuse põhiliseks aluseks on asend ühiskondlikus tööjaotuses. Kõik staatused, asendid ühiskondlikus tööjaotuses on võrdväärselt tähtsad ja tunnustatud juba
annaabi.ee 
