arendamine. 2. Motoorika valdkond: põhiliigutuste korrigeerimine, rütmitaju arendamine, silma- käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine. 3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine. 4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine
15. Milline väide ei ole tõene. - Kerge kuulmislanguse korral on kõigi häälikute kuuldavus ühtlaselt halvenenud. 16. Kuulmispuudega lapsele sobivad lasteaias järgmised rühmaliigid: - Sobitusrühm - Tasandusrühm 17. Kuulmislangus võib tingida lapse arengus: a. Kõne arengu mahajäämuse b. Kognitiivse arengu mahajäämuse c. Üldmotoorika arengu mahajäämuse d. Eneseteenindusoskuste kujunemise raskused 18. Kõnehingamise probleemide tekkepõhjuseks on enamasti: - Liiga sagedased ja korrapäratud sissehingamised - Liiga kiire väljahingamisfaas kõnelemise ajal Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 19. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada järgnevate meetmetega: a. Panna maha vaipkate b. Panna akende ette pehmed kardinad c. Panna tooli jalgade alla mööblivildid d
Seega tuleb lapsele pakkuda tuge mitte ainult tema põhiprobleemi korrigeerimisel vaid hoopis laiemalt. Milles laps täpsemalt toetust vajab, tuleneb otseselt sellest, kuidas tema põhiprobleem puudutab ülejäänud psüühika arengut ja siin tulevad appi teadmised erivajaduste psühholoogiast. Nägemispuudega lapsed (Vanuses 0-3a): nägemise stimuleerimine; nägemisjääkide kasutamise õpetus; käe liigutuste ja tundlikkuse aktiviseerimine; eneseteenindusoskuste kujundamine; laste võimetekohane arendamine lähtuvalt alushariduse nõuetest; lapsevanemate väljaõpe tööks oma lapsega. (Vanuses 3-7a): nägemisjääkide stimuleerimine; käelise tegevuse arendamine; tajude arendamine; suurendusvahendite kasutama õpetamine; mõtlemise arendamine; nägemis-liigutusliku koordinatsiooni korrigeerimine; ruumilise orienteerumise korrigeerimine; rollimänguõpetus; elementaarsete matemaatiliste kujutluste loomine; ettevalmistus lugema ja kirjutama õppimiseks
· psühholoogilise toetuse ja esmase nõustamise programmid isikule ning perele. Eesmärk kriisist väljumine, puudega/haigusega kohanemine, esmaste toimetulekuoskuste õppimine, pere tasakaalu ja kompetentsi toetamine, motivatsiooni arendamine jpm); · toimetulekuoskuste õppega seotud programmid. Erinevad programmid, mis lähtuvad inimese east, puudespetsiifikast ja konkreetsetest vajadustest, nt eneseteenindusoskuste arendamine, toimetulekuoskuste arendamine, rahakasutus, kodus hakkamasaamine, toiduvalmistamine, hügieenitoimingud, puudespetsiifilised oskused nagu punktkirja õpe, marsruutide õpe jne); · erinevate abivahendite sobitamise ja kasutamise õpetamisega seotud programmid (abivahendite valik (kodus, töökohal, liikumisel, suhtlemisel jm), kasutamaõppimine, hooldus, transpordivahendi kasutama õppimine);
annaabi.ee 
