Seega inimesel on saladuslik jõud ,,z". Aga mis see on ja kuidas seda defineerida? Sel jõul on kahtlemata tegemist asjaoluga, et inimene ei ole mitte ainult võimeline mõtlema, vaid olema ka teadlik oma mõtlemisest. On olemas miski, mis suudab öelda ,,mina" ja suunama teadvust vastavalt oma eesmärkidele. See avab piiramatud võimalused sihikindlaks õppimiseks, uurimiseks, avastamiseks ning teaduslikuks formuleerimiseks. Kuna märksõna on vajalik, nimetab autor selle ,,eneseteadvuseks". Seega võib Olemise tasandid võtta kokku nii: Inimene = m+x+y+z Loom = m+x+y Taim = m+x Mineraal = m * m-mateeria, x-elu, y-teadvus, z-eneseteadvus. Ainult m on nähtav; x, y ja z on nähtamatud ja raskesti mõistetavad, olgugi, et nende mõju kogeme me iga päev. Ei ole raske teha vahet eluta ja elusa vahel. Raskem on vahet teha elu ja teadvuse, veel enam aga teadvuse ja eneseteadvuse vahel. Progressioonid
eesmärgid; samasoolised, eakaaslased jne. Võrdlemine toimub pidevalt- teadlikult, tahtmatult. -Võrdlus ajas- võrreldakse oma eelmist ja praegust mina. -Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma hoiakute kohta 3 allikast: tajudes oa sisemisi seisundeid; jälgides oma avalikku käitumist; pannes tähele olukordi, milles käitumine toimub. Psüühiliste protsesside kompleksi, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti nimetatakse eneseteadvuseks. Kujutlust enesest nimetatakse minapildiks. E. Hilgardi ja R. Adkinsoni väitel on minal järgmised aspektid: katkematu, ta on väärtuste ja eesmärkide kehastus, ta on survetegur, sõltub sellest, kuivõrd teda tõrjutakse või aksepteeritakse. PRIVAATNE JA AVALIK MINA Privaatne mina- tajutud mina on minakäsitluse peegeldus, on isik, kellena arvatakses end olevat. Tajutud mina ei avalda end teistele kunagi täielikult, on aktiivne peamiselt üksi olles.
,,Mul peab midagi viga olema" Kasvatusteadvus Kasvatusteadvus Sellega viidatakse kasvataja teadvuse seisundile, millele on tüüpiline teadlikkus tegutsemisest kasvatajana ja sellega seotud vastutusest ja õigustest. Kasvatusteadvus on alati vaimne nähtus ning selle kvaliteet väljendub mh kasvatustegevuses. Teadvustamine Teadvustamine õpetuste, teooriate või mõistete omandamine. Enda mõtlemise jälgimist võib nimetada eneseteadvuseks. Kasvatusteadvuse peamised valdkonnad 1. Kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See teadvuse valdkond on allutaud inimliku kasvu eesmärgile ja seega seotud liigutuse kolmanda 19 punktiga. Samuti on see valdkond tihedalt seotud kasvataja maailmavaatega selle tahuga, milles on keskne koht kasvataja hinnangutel ja elufilosoofial.
Lisandub meile tundmatu jõud, mille tähistame y-iga ja nimetame teadvuseks. Teadvuse lakates elab organism edasi, elujõu lakates sureb (loomade tasand on m+x+y). y on uus kvaliteet olemise süsteemis ja ka seda oskame vaid hävitada, mitte luua. y on olemise tasandite uus katkestus, uus hüpe kõrgemale astmele, elu uus kvaliteet. Inimese elu iseloomustab x (elujõud), y (teadvus) ja lisaks uus jõud - tähistame selle z-iga ja nimetame eneseteadvuseks (selfawareness). Inimene on mitte ainult teadvusega olend, vaid ta on teadlik oma teadvusest. Eneseteadvus suunab ja kontrollib teadvust vastavalt oma eesmärkidele (motivatsioonile) - just see on inimesele iseloomulik jõud, mis avab piiramatud arenguvõimalused (inimese tasand on m+x+y+z). Teadus ei tunne neid jõude. x, y ja z - me võime neid nimetada elujõuks, teadvuseks ja eneseteadvuseks, kuid meie poolt külgeriputatud sõnalipikud on kui sõrm, mis osutab kuule -
annaabi.ee 
