Sageli on just edukad lapsed õnnetud. Küsimus pole selles, kui hästi keegi oskab matemaatikat või keeli väga tubli võib olla sisimas väga kurb." Ahistavaid aegu on olnud varemgi, kuid murduti harvem. "Vene ajal süüdistati luhtunud unistustes riiki. Praegu arvatakse, et ise oled saamatu, kui pole edukas ja rikas," räägib Sisask ning lisab, et vanemad on hõivatud oma muredest ja lastele napib hoolt. Järjest enam mõjutab 1424aastaste enesetapuriski ka narko- või alkoholisõltuvus. Ehkki tagantjärele on raske kindlaks teha, kas doseeriti valesti või oligi kavas lahkuda. Statistika on selle koha pealt puudulik: pärast maoloputust või haavaõmblemist ei uuri keegi, mis tegelikult juhtus. Tavaliselt saab elujaks otsa hilissügisel, jõulude paiku ning kevadel. Ehk siis: kui ühed rõõmustavad, tunnevad teised end veelgi üksildasemalt. OHUMÄRGID
tõenäoliseks põhjuseks. Sõltuvus alkoholist või narkootikumidest suurendab seda veelgi. Selja- ja peatraumad ning insult ehk ajurabandus Mida raskem on kahjustus, seda suurem on suitsiidirisk. Vähk Parandamatu haigus on samuti seotud suitsiidiriski kasvuga. Risk on suurem meestel, varsti pärast diagnoosi kinnitamist (esimese viie aasta jooksul) ning kui patsient saab keemiaravi. HIV/AIDS Häbitunne, halb prognoos ja haiguse iseloom suurendavad HIV-nakkusega inimeste enesetapuriski. Diagnoosimise ajal, kui haiguskahtlusega inimene pole saanud veel abi nõustajalt, on suitsiidirisk suur. Kroonilised haigused Järgmised kroonilised haigused on seostatavad suurenenud suitsiidiriskiga: • diabeet; • polüskleroos; • kroonilised neeru- ja maksahaigused ning muud seedeelundite haigused; 11 • luu- ja liigesehaigused, mis põhjustavad valu ja liikumisvaegust;
neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja, insult ja infarkt. Paaegu võrdselt tulid esile perekonfliktid ja rahalised raskused, mis olid sageli seotud töökaotusega. Pereprobleemid eelnesid enesetapule venelaste seas 40 protsendil ja eestlastest 34 protsendil, rahalistes raskustes oli enne elust lahkumist neljandik. Kõlvese sõnul ilmnes, et oluliseks enesetapuriski suurendajaks on üksindus, samas kui partneriga kooselu on 6 Kuritegevus EVs ARVESTUS kaitsev tegur. Nimelt selgus uuringust, et 55 protsenti vene rahvusest ja 59 protsenti eestlastest ei elanud enne suitsiidi koos partneriga. Kõlvese sõnul ei saa suitsiidi puhul siiski ühte või teist riskitegurit üle- ega alatähtsustada, sest tihti on mitu põhjust korraga
Aktsepteeri seda, kui ta tahab olla mõnikord omaette. 4) Sisenda talle lootust, et tal läheb paremaks. 5) Jälgi, et ta sööks ja jooks piisavalt. 6) Aita tal hoiduda alkoholist ja uimastitest. 7) Julgusta teda otsima ja vastu võtma professionaalset abi. 8) Ära jäta enesetapumõtteid tähelepanuta. Kui tal on enesetapumõtted või ta on ennast kahjustanud, veena teda, et ta sellest oma raviarstile räägiks. Enesetapuriski korral ära jäta teda üksi ja kutsu abi. (Kuidas oma lähedase või sõbra depressiooni ära tunda?, http://peaasi.ee) Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid 5 24h Perearsti infotelefon 1220 Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/ Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee Arengukeskus Avitus: Depressiooni ja Bipolaarse häire rühma koosolekute info http://www.avitus
annaabi.ee 
