ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada. Enesetapjale on loomulik, et ta tunnetab oma mina, ükskõik, kas siis õigesti või valesti, looduse eriti riskantse, küsitava ja ohustatud võsuna, et ta tunneb end alati kaitsetuna ja ohusolevana... teisest küljest on kõigile enesetapjatele omane ka võitlus enesetapu kiusatuse vastu. Kusagil hingesopis teab igaüks, et enesetapp on küll väljapääs, kuid siiski üksnes hädine ja reeglitevastane
linnasüdamega. See oli omal ajal Ülem-Kanada pealinn ning on tänaseni säilitanud traditsioonilise Briti stiili. 5 Turismindus Turistilaev Maid of the Mist (Udupiiga), millel igal aastal tuhanded vihmakuubedesse (laevaga sõitjal sinist ning joa all jalutaijail kollast värvi) riietunud inimesed vaimustavast looduslikust etendusest oivalise pildi saavad, on pidevalt mattunud paksu uttu. Niagara juga on kahtlemata Meka nii turistidele, metalliotsijatele kui ka magnet enesetapjale. Charles Dickens oli langeva vee võimsusest nii vaimustatud, et kirjutas: ,,Mul oli tunne, et olen maa pealt lahkunud ja sain pilgu heita taevasele hiilgusele." Tema kaasmaalane Oscar Wilde aga täheldas tol ajal õitsvat abieluturismi kommenteerides: ,,Niagara juga on ameerika abielu suurim pettumus." Vaid vähesed inimesed suudavad end sellest vapustavast vaatepildist lahti kiskuda. Tormitseva vee hääl on kaugele kuulda ja lähemale minnes võib tunda koguni maapinna vibreerimist
moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest – ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada. Enesetapjale on loomulik, et ta tunnetab oma mina, ükskõik, kas siis õigesti või valesti, looduse eriti riskantse, küsitava ja ohustatud võsuna, et ta tunneb end alati kaitsetuna ja ohusolevana… teisest küljest on kõigile enesetapjatele omane ka võitlus enesetapu kiusatuse vastu. Kusagil hingesopis teab igaüks, et enesetapp on küll väljapääs, kuid siiski üksnes hädine ja reeglitevastane hädaväljapääs, et tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu enda poolt võita ja
koguduse ees. Kiriklikult ei maeta avalikke ususalgajaid. Kristlikus maailmas on kiriklik matus üldreegliks ja omaste kohus on kaasa aidata lahkunu väärikale muldasängitamisele. Kui inimene on ilma kirikliku talituseta varem mulda sängitatud, võib kutsuda vaimuliku hauale toimetama tagantjärele kiriklikku talitust.23 Õigeusu kaanonid ei luba teostada talitusi ristimata inimeste, muu-usuliste või õigeusust lahtiöeldud isikute jaoks. Kirik ei pea matusetalitust enesetapjale. Erandiks on juhtumid, kui inimene on olnud vastutusvõimetu või teinud seda kogemata. Matusetalitusest jäävad ilma ka lähedaste elu või vara kallale kippunud ja seetõttu haavade ning vigastuste tõttu surnud.24 Nende inimeste poolt võib palvetada kodus. Enesetapjate puhul loetakse spetsiaalne kaanon, kuid ainult vaimuliku õnnistamisel, sest taolised palved vihastavad deemoneid ( 2004: 198-199). Kaanoni palved on suunatud eelkõige hinge rahustamiseks ja tema piinate leevendamiseks
annaabi.ee 
