Ühekordsete ülesannete täitjad, Alalised meeskonnad (Nt töörühm) (uurimikomisjonid, projektgrupid jmt) Kinnine kooslus - Tseremoniaalsed tegevused gruppi arvamisel ja lahkumisel - Väga tugev omavaheline tegevusalane seotus Ekspeditsioon - Ajutine grupp, tugev seotus - Oluline- konsensus eesmärgi suhtes, sest aja jooksul võib eesmärgi tähtsus väheneda. - Paljud grupid ei jõua toimimisstaadiumi - Enesessesulgumise ja võõrandumise tendents - Oluline- rollijaotus Alaline meeskond - Võimalus grupist eemalduda, iseseisvalt otsustada Ühekordsete ülesannete täitjad - Kiire reageerimine keskkonnamuutusele - Võimalus keskenduda unikaalsele tootele - Vaheldusrikas - Väiksem turvatunne Mitteformaalne Formaalne A. Struktuur Spontaanne Planeeritud a) Kujunemine
Neil lastel ei ole närvisüsteemi kahjustust ega emotsionaalseid probleeme, esineb vaid varasest lapseeast hüperaktiivsus. - Emotsionaalne häire - esineb psühhosotsiaalne stress (kodus või koolis). Nende laste käitumine ja aktiivsus on muutlikud (nt. vaikne kodus ja üliaktiivne koolis või vastupidi). Vaatamata heale intellektile koolis läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades). Hüperkineetilise häirega lapsed Peaaegu kõik lapsed käituvad oma arengu vältel vahel halvasti. On olukordi, kus laps ei saagi
Neil lastel ei ole närvisüsteemi kahjustust ega emotsionaalseid probleeme, esineb vaid varasest lapseeast hüperaktiivsus. 3) Emotsionaalne häire- esineb psühhosotsiaalne stress (kodus või koolis). Nende laste käitumine ja aktiivsus on muutlikud (nt. vaikne kodus ja üliaktiivne koolis või vastupidi). Vaatamata heale intellektile koolis läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui ka psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades). (Hüperkineetilised e. aktiivsus- ja tähelepanuhäired lapseeas, http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised
hüperaktiivsus.  . Emotsionaalne  häire  Â esineb  psühhosotsiaalne  stress  (kodus  või koolis). .Nende laste käitumine ja aktiivsus on muutlikud (nt. vaikne kodus ja .üliaktiivne koolis või vastupidi). Vaatamata heale intellektile koolis .läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned  .depressiivsed  lapsed  (eriti  poisid)  võivad  enesessesulgumise asemel .muutuda üliaktiivseks. .Seetõttu  on  vajalik  nii  neuroloogiline  kui  psühholoogiline  uurimine  . (võimalikud  emotsionaalsed  häired  ja  probleemid,  intellekt,  vasaku parema .poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu  .skriinimine  koolieelikutel,  käitumise  jälgimine  erinevates olukordades). Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? Soovitusi vanematele: .1
annaabi.ee 
