Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge või jõhker kohtlemine, on kõigile teada, ent mõndagi nendest, näiteks "kärsitustõbe", masendustunde enesesisendust, närivat kadedustunnet või lähisuhetes pettumist, ei osata alati närvipinge tõusu põhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi hindame. Ootamatu, ohtlik ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti mobiliseerida organismi jõuvarud. Närvipingest
· Uuritavad, kellel pikem REM-uni, sooritasid teste paremini neist, kel lühem REM-uni. Draganich, C; Erdal, K. (2014). Placebo Sleep Affects Cognitive Functioning. Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition. Vol. 40, No. 3, pp 857-864. Hea uni? · Liigu piisavalt · Toitu tervislikkuse põhimõtteid arvestades · Tuuluta tuba · Tee kükke! · Kasuta enesesisendust lõdvestuseks? · Pöördu arsti poole ...kui o mal kä vilja ei el proo kanna vitu ku idagi Kasutatud kirjandus 1. Draganich, C; Erdal, K. (2014). Placebo Sleep Affects Cognitive Functioning. Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition. Vol. 40, No. 3, pp 857-864. 2. Veldi, M; Aluoja, A; Vasar, V. (
emotsioonide äratundmine teistes (empaatia) ja suhtekorraldus(adekvaatne reageerimine teiste emotsioonidele, mis omakorda tähendab võimet enda emotsioonidega toime tulla.) · Frustratsioon- pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. · Emotsionaalne tarkus oskus enese tunnetest teisele rääkida. Emotsioonide teket kontrollida ei saa, saab kasutada kontrollivat enesesisendust nn ,,kontrollitud tunnetest". James-Lounge: Oleme kurvad, sest nutame. Negatiivse emotsioonide põhjuseks on irratsionaalne suhtumine, liigne üldistamine: SÜÜTUNNE on teadmise "ma tegin valesti" emotsionaalne väljendus. Adekvaatseim viis toimida on oma süütunnet enesele teadvustada. Eneseõigustamine: 1)ratsionaliseerimine in seletab enesele tagantjärele ära, mika ta nii käitus kuni hakkab ka ise uskuma. 2)projektsioon- enda silmis
koguneda, et analüüsida, mida nad mängu käigus kogesid. Alljärgnevalt mõned küsimused, mida ülevaate tegemisel võib kasutada. 1. Kuidas teie rühmas lennukite voltimist kavandati? Milliseid strateegiaid kasutati ja kuidas rühma liikmed sellesse stsenaariumisse sobisid, s.t kas olid olemas juhid, kuidas tehti otsuseid, mida te õppisite oma kogemustest? 2. Mis liiki enesesisendust mängu ajal ilmnes? Milline suhe valitses nende, kes oskasid paberlennukit teha, ja väiksemate oskustega rühmaliikmete vahel? 3. Mis toimus lennukite viskamise ajal? Millised rühmas valitsenud tunded ja arutelud iseloomustasid mängu eri etappe? Pärast arutelu väikestes rühmades kogutakse rühmad kokku laiemaks aruteluks selle üle, kuidas tegevusest saadud teadmisi võiks kohaldada eri õppimisstiilide, motivat-
annaabi.ee 
