Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. Kahe-protsessi-teooriad (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta. Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside teooria; mudelid depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta. Elukäiguteooriad kui "sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine
vahel. McCrae ja Costa "viie faktori teooria". Baastendents ja kohanemuste eristamine- kultuuri mõju puudumine baastendentsidele. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK mudel- Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Isiksusepsühholoogia ajalooline eripära on sõprus kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise vahel. Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui vahendavad muutujad stiimuli ja reaktsiooni vahel. Rangelt võttes ei väida see mudel suurt midagi peale komponentide olemasolu (viimane on raskesti vaidlustatav) Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. KAHE PROTSESSI TEOORIAD- (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. Mischeli "hot/cool" mudel impulsiivsuse kohta Wegneri irooniliste protsesside teooria
arvutamise oskustele. ➧Teadmistes lähiümbrusest ja maailmast. ➧Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng. Lapsed mängivad endiselt meelsasti, kuid neil on ka tugev vajadus osaleda formaalses õppimises ja olla selles edukas. Enesehinnang on seotud kooliedukusega ja lapse suhtlusringkonna moodustavad klassikaaslased, kellega hakatakse end võrdlema ja kellega suheldes arenevad nende sotsiaalsed oskused. Vanus 10-14 aastat: Eneseregulatsioonioskused. Lapsed õpivad tulemuslikumalt juhtima oma käitumist ja tavapärastes oludes on suutelised teadlikult korraldama oma igapäevaseid tegevusi ning võtma vastutust ka kodustes kohustustes. ➧Tunnetus, metatunnetus ja õpioskused. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on ikka veel mälu, kuid selle vanuse teises pooles võtab juhtiva rolli üle mõtlemine. See võimaldab lastel tõhusamalt töödelda uut infot ja kasutada ka meelde jätmiseks sügavama töötluse strateegiaid. Mõtlemises toimub nihe
et edu saavutati tänu õnnele ja läbikukkumine tuleb võimete puudu- misest, väline kontrolli lookus; • antisotsiaalsus või mässumeelsus; • enesekriitilisus või perfektsionism, süütunne teiste ootustele vastama- tuse pärast. 82 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Sageli kasutavad alasooritajad sobimatuid strateegiaid: • oskamatus püstitada (realistlikke) eesmärke; • halvad eneseregulatsioonioskused, stressitalumatus, püsimatus, enese- kontrolli puudumine; • enesekaitse. Võrreldes edukate kaaslastega on andekatel alasooritajatel leitud ka erine- vusi mõtlemisviisides või -stiilides: • vähem edukad detailidele orienteeritud või kovergentse mõtlemise ülesannetes; • võivad lahendada halvemini järjestikulisi ülesandeid (korrutustabel, kodeerimine, lausete kordamine, õigekiri);
annaabi.ee 
