on; o seada rangeid, kuid paindlike piiranguid laste käitumisele- et kindlustada õpilaste normaalne sotsiaalne areng peab õpetaja seadma klassile selged käitumisreeglid, nõudma järjekindlalt nende täitmist, kuid olema reeglite rakendamisel piisavalt paindlik. Kehtestatud reeglite osas tuleb piirduda hädavajalikuga ning ettekirjutusi käitumisele tuleb vähendada kohe, kui õpilaste eneseregulatsioonioskus võimaldab neil iseseisvalt toime tulla. o läheneda õpilastele alati positiivsete ootustega enamasti tuleb vanemate positiivne hoiak lapse arengule kasuks. (mõnikord takistab vanemate kindel usk oma lapse seisundi parenemisse õppimise normaliseerimist). Õpilasega suheldes tuleb alati lähtuda positiivsest ootusest, kohelda neid viisil, et nad
Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Konstruktivism õppimise käsitlemisel Konstruktivistlike teooriata puhul ei piirdu õpitava meeldejäämine ega meenutamine assotsiatsioonide loomise ja ligipääsuga kujunenud seostele, vaid hõlmab alati ka aktiivset tähenduse konstrukteerimist. Konstruktivistlike mälmudelite kohaselt oleneb õpitava materjali meelespidamise sellest, mil määral suudavad õpilased aktiveerida olemasolevad kognitiivsed struktuurid või kuivõrd
eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Gagne õppeühiku mudel ja selle põhietapid. Mudel rajaneb selgekujuliselt õpilaste sisemiste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise ehk toimumiseks vajalike tingimuste loomise ideel (Gagné 1985). Gagné mudeli üks viimaseid versioone toob õpetamise faasid välja nende kõige tõenäolisema esinemise järjestuses koos mööndusega, et õpetamise mõned faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine,
õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste j oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 12. Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod – selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte – selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid üksiktoiminguid, mis omavahel