kõigi asjaosaliste jaoks vastastikuses sõltuvuses kujuneb mäng. Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib strateegiline ebakindlus, teravnevad jaotusprobleemid. Kolm astet: 1. ühepoolne sõltuvus tegutsetakse vastavalt teise järgi 2. ühepoolne mõjutamine mõjutan teist käituma nagu mina tahan. Dominantne strateegia - Ühe mängija selline valik (strateegia), mis on tema teistest võimalustest parem vastasmängija iga valiku korral. 3. kollektiivne enesepiirang - Ainult oma tegevuse kollektiivse enesepiiranguga jõutakse koostöökasudeni. Kollektiivse enesepiirangu vahendiks on mingi institutsionaalne reegel, mis peab aitama ületada nii motivatsiooni- kui ka informatsiooniprobleemid, st muutma situatsiooni stiimuleid ja tegema selle ka asjaosalistele teatavaks Erinevad huvistruktuurid: Ühismängud puuduvad huvikonfliktid nt Kaks potentsiaalset äripartnerit, proua ja härra, tahaksid meelsasti kohtuda, et edasise äri üle plaani pidada
siis ei kohusta ta üldse, ka siis, kui seda kinnitati vandega. Teine osa: Riigist Peatükk 17 Riigi põhjustest, tekkimisest ja definitsioonist Riigi eesmärk, üksikisiku turvalisus. Inimeste jaoks (kes loomupäraselt armastavad vabadust ja võimu teiste üle) on ettenägelikkus ennast kaitsta ja saavutada seeläbi rohkem rahulolu pakkuv elu see olulisim põhjus, eesmärk ja mõte, miks võtta kasutusele selline enesepiirang (milleks on elu riigis). Selleks aga on vaja end päästa tollest armetust sõjaseisundist, mis (nagu eespool näidatud) on inimeste loomupäraste tungide paratamatu tagajärg juhul, kui ei ole ühtegi nähtavat võimu, mis hoiaks neid aukartuses ja kohustaks neid karistuse hirmus täitma oma lepinguid ning järgima neid loomuseadusi, mis on kirja pandud neljateistkümnendas ja viieteistkümnendas peatükis10. Üksikisiku turvalisus ei tulene loomuseadusest. Sest iseenesest,
mis tekib siis, kui inimestel pole vajadust oma sõna murda. Vannet võib anda vaid Jumalale. Vanne ei lisa kohustustele midagi juurde. RIIGIST Riigi eesmärk, üksikisiku turvalisus. Inimeste jaoks (kes loomupäraselt armastavad vabadust ja võimu teiste üle) on ettenägelikkus ennast kaitsta ja saavutada seeläbi rohkem rahulolu pakkuv elu see olulisim põhjus, eesmärk ja mõte, miks võtta kasutusele selline enesepiirang (milleks on elu riigis). Üksikisiku turvalisus ei tulene loomuseadusest. Sest iseenesest, ilma mõne võimu hirmuvalitsuseta, mis paneks inimesi loomuseadusi järgima, on loomuseadused (nagu õiglus, erapooletus, tagasihoidlikkus, halastus ja (kokkuvõttes) tehes teistele seda, mida me tahaks, et meile tehtaks,) vastuolus meie loomupäraste tunnetega, mis juhivad meid erapoolikusele, uhkusele, kättemaksule ja muule sarnasele.
• Standardiseeritud verbaalsed uurimismeetodid. Skaala. Test. • Eksperiment. Loomulik eksperiment, laboratoorne eksperiment. Eetikanõuded • Mida tohib/ei tohi teha haritum, teadjam, kompetentsem inimene? • Teadja positsioon sisaldab alati ohtu – ärakasutamiseks, manipulatsiooniks, oma huvide realiseerimiseks • Eetikanõuded nii uurivale psühholoogile kui praktilisele psühholoogile • Erialasisesed kokkulepped, vabatahtlik enesepiirang. Olemas enamikes professionaalse tegevuse valdkondades Uurija väärtuskonflikt Uus teadmine, uurimisvabadus, uurija sõltumatus vs Inimõigused, privaatsus, eraelu puutumatus, mittekahjustamine Controversial Psychology Studies Stanley Milgrim’s (1963) Obedience To Authority Experiments Philip Zimbardo’s (1973) Stanford Prison Study Lessons Learned from These Controversial Studies • "The social psychology of this century reveals a major lesson: often it is not
annaabi.ee 
