selleks edukalt läbima katsumuse, milleks oli Brünhildi endaga võistlemine. Seda polnud aga keegi varem suutnud ja Gunther palus eepose peakangelast rüütlit Siegfriedi, et tema, kasutades oma võlukuube, võistleks ise Guntheri asemel. Vastutasuks lubas Gunther Siegfriedile oma ilusa õe Kriemhieldi ja oma sõna ta ka pidas. Ühtlasi kohtlesid nad oma naisi väga hästi. Keskaegne ideoloogia rõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ja valmidust eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel, rüütliau pidamist kõrgemaiks väärtuseks. Veel ühe näite saab tuua ,,Nibelungide laulust", kui Guntheri vasallil Hagenil kästi Siegfried tappa, kuna Brünhild sai teada, et seoses tema kosimisega on teda alatult petetud. Auhaavamist sai maha pesta üksnes verega ja seega Hagen Siegfriedi elu ka lõpetas. Tänapäeval on selline omadus kindlasti tahaplaanile jäänud, alustades näiteks sellest, et praegu on selline käitumine seadusevastane ja
Linnused muutusid järjest tugevamaks ja raskemini vallutatavaks. Jõukama feodaali linnuses oli lausa kaks õue tavapärase ühe asemel. Keskaegse sõjaväe põhiosa moodustasid rüütlid. Rüütli relvadeks olid piik, sõjakives või sõjanui ning kahe teraga sirge mõõk, mille käepide meenutas risti. Rüütleid iseloomustas lodev distsipliin ja omavoli. Keskaegne ideoloogia rõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ning üllameelsust, vaprust ja valmidust eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel. Neljas peatükk räägib keskaegsest linnast ja linnaelust. See oli minu arvates üks huvitavamaid peatükke. Keskaegsetesse linnadesse koondus käsitöö ja kaubandus. Linnad ei olnud väga rahvarohked. Linnades oli surevus suurem kui sündivus ja enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Hügieenitingimused olid halvad ja nakkushaigused tapsid suuri masse. Peamised keskaegset linna ja linlasi ähvardavad hädad olidki tulekahjud, sõjad ja katk.
käitumist, väljaastumist nõrgema kaitseks, hädasolijate abistamist, galantsust ja viisakust ilma taotluseta vastutasule. Umbes samamoodi mõisteti rüütellikkust ka keskajal, kuid ühe olulise erijoonega- õilsa käitumise nõue kehtis üksnes valitseva klassi liikmete suhtes. Madalamate seisuste esindajad polnud mingit lootust feodaalide rüütellikule käitumisele. Keskaegne ideoloogiarõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ning üllameelsust, vaprust ja valmidust eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel, rüütliau pidamist kõrgemaiks väärtuseks. Auhaavamist sai maha pesta üksnes verega. See sundis rüütleid feodaalide seltskonnas jälgima oma sõnu ja tegusid eriti hoolikalt. Väga ranged eeskirjad kehtisid suhtlemisel kuningaga. Rüütel ei tohtinud esimesena kõnetada valitsejat, vaid pidi ootama, kuni kroonitud pea suvatses talle tähelepanu osutada. Seda ka siis, kui rüütel tõi lahinguväljal kuningale kiire sõnumi, millest võis
Kuid kõige halvem oli ikkagi järgmine: Kogu Saksa rahvuslik liikumine võis arvestada eduga vaid siis, kui ta päris algusest peale oleks mõistnud, et asi ei pea olema mitte lihtsalt uue partei loomises, vaid uue maailmavaate valikus. Ainult uus maailmavaade võis leida eneses kül-laldaselt jõudu, et selles hiiglaslikus võitluses võita. Et juhtida sellist võitlust, on vajalikud kõige selgemad, kõige mehi-semad pead. Kui võitlust ühe või teise maailmavaate eest ei juhi eneseohverdamiseks valmisolevad kangelased, siis ei leia liikumine juba lähitulevikus ka vapraid reavõitlejaid. Kui võideldakse iseoma olemasolu eest, jääb sellel üldise hüvangu jaoks üle vähe võimalusi. Selleks, et luua need eeldused, on hädavajalik, et igaüks mõistaks, et au ja kuulsus ootavad uue liikumise pooldajaid alles tulevikus ja kaasajal see liikumine mingeid isiklikke hüvesid anda ei suuda. Mida enam see või teine uus liikumine hakkab jagama kohti ja ameteid, seda suurem hulk
annaabi.ee 
