o -kuti küljekuti, rinnakuti o -stikku küljestikku o -tsi Telefonitsi, meritsi, sõnutsi · Olukord o -li Kummuli, selili, näoli, põlvili, siruli Tegusõnatuletus · Nulltuletus Tunnus -ma liidetakse otse tüvele Riiv+ma=riivima Must+ma=mustama · Sufikstuletus Põhjalikkus, erilisus, heli, ühekordsus, enesekohasus, käitumisviis · Tegusõnaliiteid -ta, -da -sta -nda -ne -tse -ata -ise -skle
Naissugu väljendavad tuletiser (-tar) Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus) Asju ja olendeid väljendavad tuletised (-i, -e) Rühma või kogu väljendavad tuletised (-stik, -stu) Eitust väjendavad tuletised (eba- , mitte-) Kohta väljendavad tuletised (-la, -stik, -mik, -mu) Omadussõnade tuletisliited: -ne, -lik ja line Tegusõnatuletus: Põhjuslikkus: -ta (lõpe-ta-ma), -nda (suure-nda-ma) Enesekohasus: -u (sirguma), -ne (kõnelema) Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) skle (olesklema) NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili)
sõnaliik) koitkoitma, kogukoguma Põhjuslikkus (viitab tegevusele või ta/da äratama (põhjustab ärkamist) põhjusele) sta sandistama, orjastama nda laiendama (laiemaks muutma) Enesekohasus (juhtub tegija või olija u peituma, relvastuma, riietuma endaga) ne kõhnenema, tühjenema Heli (helisid väljendavad tegevused) ise sisisema, susisema, lurisema Käitumisviis (väljendavad tse tujutsema, toorutsema käitumisviisi)
,,Meeleolust") imelik ortograafia. Õ asemel kasutab y (tema firmamärk). Tekitab ortograafilisel pinnal hä ire, et seda ei saa normaalselt lugeda. Segased viited. Jutumärgid tähendavad, et midagi tsiteerib. Intertekstuaalne võrgustik taga. Eneseküllane ja tühi maailm. Esteetiline tendents alguses oli, kuid hiljem tema loomingus taandus. Keeleteadlik ja kirjutab nö "nägemise luulet". "Meeleolu" kirjeldab, mida keegi "mina" on näinud. Refleksiivsus, enesekohasus ongi Kruusa kõnepruugi võti. Nägemise ja kirjutamise vahel on tõlkesuhe, mille teadvustamine paneb Kruusa refleksioonidele aluse. Neis erinevaid märgisüsteeme ühendavates teisendustes tekkinud sõlmi ja pöördeid on kuigivõrd jõutud kirjeldada, aga vähem on osutatud tähelepanu sellele, et enesepeegelduslikkus jätkub järgmistelgi astmetel. Sinna ei pääse muidugi ikkagi muudmoodi ligi kui keele kaudu, vaadates, milline on kirjeldusi loova teksti ja kirjeldatava suhe.
Tsentraalsel ja süstemaatilisel teel kasutatakse kui inimesel on võimalus arutleda, tal on aega. Mõjutatakse mõistust, mitte emotsioone. Perfifeerset kasutatakse siis, kui inimesel ei ole võimalik või ta ei taha arutleda. Perifeersel on tulemused nõrgemad. Teede kasutamist mõjutavad tegurid: - kõne tempo kiire kõne puhul on sõnumi sisu töötlemine raskendatud, hakkab toimima perifeerne töötlus - tuju hea tuju viib perifeersele, kurbus kesksele mõtlemisele - enesekohasus isikut ennast puudutava info korral toimib keskne, sõltub ka indiviidi erisustest - huumor huumor võib viia mõlema tee kasutamisele, asjakohane viib keskse tee kasutamisele Perifeerne protsess jälgitakse alljärgnevaid faktoreid: - füüsiline atraktiivsus hoiakud muutuvad, kui veenjaks on atraktiivne isik, samastumine kõnelejaga - allika usaldusväärsus magaja efekt kui inimene unustab ära allika usaldusväärsuse, info muutub