välismaalasena maksma. Hiljem kirjeldas võitlusi vastutusrikkal töökohal, kus temasse suhtuti kui idaeurooplasesse. Tööandjate halva kohtlemise ja tema liigse otsekohesuse tagajärjel on ta hetkel töötu USA kodanik. Ta on leidnud endale sealt rikka abikaasa, kellega ta on koos juba 7 aastat ning mainib oma kogemustest, et ta on edu saavutamisel olnud õigel ajal õiges kohas. Mulle jäi Christelist mulje kui tugevast ja enesekindlast eesti naisest, kes saab hakkama välismaal, vaatmata võõramaalase staatusele. Ta annab oma edulooga eeskuju teistele naistele, kes planeerivad välismaale tööle minna. Lisaks annab Christeli käänuline elutee kindlasti ärantundmisrõõmu näitab kuidas naine ennast põhjast üles töötas. Eesti Naist soovitan küpsemale naisele, kellel on juba lapsed. Selline sihtgrupp saab ennast seostada ajakirjas olevate artiklitega, kuna need räägivad temast naisest. Ta
põlvi ulatuvad pükse, mille sääred oli kas kitsad või siis rohkem avarad just. Valge linane särk muutus renessaansi ajal oluliseks jõukuse märgiks. Särgi lõige oli lopsakas ja dekoltee suur. Hiljem lisandus särgi kaelusesse pisike kroogitud krae, mis aegade jooksul muutus olulisemalt suuremaks ja kroogete poolest rikkalikumaks. Krookkrae oli tärgeldatud, tugevast materjalist ja hoidsid pead võimalikult püsti. Tekitas mulje enesekindlast mehest. Sama kraed kasutasid ka naised aga vähe väiksemana. Vanemad mehed kandsid rohkem kinnisemat riietust, dekolteeritud vammuse all särki ja pikka kuube, mis oli kuni vööni avatud 2 ja käiste reväärid olid kontrastset tooni. 1500 aastal keelati Veneetsias noortel meestel kanda liibuvaid ja suure kaelusega vammuseid, mis samal ajal olid moes Saksamaal. Peakateteks
Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides. Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on omaks võtnud hästi kasvatatud inimesed kõikides maades. See koodeks koosneb neljast põhireeglist: viisakus, loomulikkus, väärikus ja taktitunne. Viisakus eeldab eelkõige tervitamist (Kroom 2011). Igasugune suhtlemine algab tervitamisest, mis eelkõige tähendab silmsidet kahe inimese vahel. Kuna
Inimene õpib vähehaaval tunnetama oma seisundit kõiksuses. Viimane kriis, olgu see siis pikk või lühike, viib surija sama küsimuseni. Lähedastele aga ei ole ükskõik, milline on surmaeelne aeg. Nad vajavad ettevalmistust, suure muutusega kohanemisega aega. "Jumal, hoia meid ootamatu surma eest". Vanur, kes üsna tihti on läbinud raskeid kaotusi, tunneb, et tema on see ainuke, kelle Jumal on siia maailma unustanud. Enesekindlast noorukist on saanud alandlik ja kannatlik vanur. Vanur võib olla ka oma väärtust teadev, ta võib olla kangekaelne ja iseteadlik. Siingi tuleb teda võtta nagu ta on, sest enam ei ole võimalik muuta vanuri isiksust. Surija õigused Surijal on õigus olla tema ise, elada tervise seatud piirides omamoodi. Tal on õigus rahule ja puhkusele, terviseparandusele ja vaheldusele. Tema põhivajadusteks on olla eemal avalikkusest,
annaabi.ee 
