Seega juhimegi ise ennast ja mjutame sellega enda nne . Enesekindlad inimesed tulevad aga enesega toime ja vajavad vhem teiste abi selleks. Kui ta mingi asja ette vtab, siis saab ta sellega ka alati hakkama , sest ta usub endasse ! Ja see jlle tekitab positiivseid emotsioone . Kui teil on kik alla mge linud, siis saate seda kike natukene parandada, see on lihtne , Kiitke ennast ! Igasugune positiivne tegu vrib kiitust ja oluline on ka teiste tegude kiitmise krval thele panna enda edusamme . Enesekiitmine ei ole ldjuhul inimestele kll vga omane, aga kindlasti on see asi, mida tasub ppida. Kui palju on elus olukordi, kus meie krval ei ole spra, kaaslast, kes meie nnestumisi vriliselt hinnata oskaksid/saaksid. Siis jb le ainult ise endale tunnustust jagada. Ja lppude lpuks oleme ju ise enestele kige paremad eksperdid, sest teame ju vaid meie ise kui palju pingutust nudis ks vi teine asi vi kui oluline teatud edusamm meie elus on. Seega, tasub enesele elda sagedamini, et olete tublid, hakkajad,
Barcelonas. 1897. aastal astus Pablo San Fernando Kuninglikku Akadeemiasse Madridis, kuid ka need seinad ei suuda teda kuigi kaua kütkes hoida, sest noormees on otsustanud iseseisvalt loomingulist kreedot otsida. Samal aastal esineb ta kunstiakadeemia aasta näitusel Madridis maaliga ''Teadmine ja kaastunne'', mis sai väga kõrge hinnangu osaliseks. 1898. aastal tutvus Pablo kunstnike, skupltorite, pooetide ja teadlastega , kes kogunesid kohvikus Neli Kassi . Enesekiitmine ja liialdamine olid Pablo lahutamatud iseloomujooned. Pablo tolle perioodi autoportreed on noore boheemlase pilk enesekindlalt vaatajale suunatud. Rõhutatud tugevad näojooned on laiade joontega silmatorkavalt välja toodud. Picasso asus elama Prantsusmaale, kust sai alguse tema erinevad kunstiperioodid. Picasso teadvusesse jõudsid Pariisis suurlinna varjuküljed ning ta hakkas maalima purjus naisi, heidikuid, vaesust ja viletsust, 1901. aasta sügiseks ilmus Picasso piltidesse melanhoolne
seinad ei suuda teda kuigi kaua kütkes hoida, sest noormees on otsustanud iseseisvalt loomingulist kreedot otsida. Samal aastal esineb ta kunstiakadeemia aasta näitusel Madridis maaliga ''Teadmine ja kaastunne'', mis sai väga kõrge hinnangu osaliseks. 1898. aastal tutvus Pablo kunstnike, skupltorite, pooetide ja teadlastega , kes kogunesid kohvikus Neli Kassi . Seal jutustas ta sõpradele arvukalt fantastilisi ja uskumatuid lugusid. Peab mainima, et enesekiitmine ja liialdamine olid Pablo lahutamatud iseloomujooned. Tema lähimate sõprade hulka kuulusid Jaime Sabartes, kellest sai hiljem paljudeks aastateks tema sekretär, maalikunstnik Junyer-Vidal ja Carlos Casagemas1, kes temaga peagi Pariisi läks. Pablo tolle perioodi autoportreed on noore boheemlase pilk enesekindlalt vaatajale suunatud. Rõhutatud tugevad näojooned on laiade joontega silmatorkavalt välja toodud. 23
Sageli kasutatakse sellist argumenti, nagu „ka sina“ (lad k. tu quoque). Selle asemel, et väide ümber lükata, süüdistab üks inimene teist või viiakse tähelepanu enda või oma vigade pealt kellegi teise peale või nende vigade peale. Süüdistus ei pea olema tõene, seda võidakse kasutatada üksnes mõju avaldamiseks. Inimesest lähtuva argumendi alla kuulub ka enda näitamine heast küljest, sealhulgas ka enesekiitmine. (Aava 2003: 52–56) Eesti keeleteadlane Martin Ehala liigitab argumentum ad hominemi alla ka autoriteedile vihjamise kui ühe demagoogilise mõjutusvõtte. (Ehala, Kitsnik 2011: 6) Autoriteedile viitamist võib pidada üldiselt tõsiselt võetavaks tõestamisliigiks, ent tuleb vaadata, kas tegemist on pädeva inimesega midagi ütlema. Näide tu quoque’st : Prof. Smith ütles Prof White’ile: „Sa oled liiga karm enda õpilastega,“ mille peale prof.
annaabi.ee 
