Sapir: Keeled ei erine mitte selle poolest, mida na 3. Gottlob Frege: pragmaatikas edukus või ebaedukus suhtlemisel. selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esi a) märk, sisu ja tähendus toimib keele enesekaitsevahendina. Eristas kahte täheduse valdkonda: tähendus, mida sõna sisaldab, ja 5. F. de Saussure: Semioloogia- põhineb struktuursel lähenemisel märkide Whorf: keel põhjustab inimese maailmavaadet ja tema käitumist. tähendus, mida sõna väljendab, Kõige alus on märk. F. puhastab teat. ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. ainult sõnade vaid ka grammatikaga. Väidab, et grammatilisus on
(Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka
(Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka
(Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. 11 Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga
annaabi.ee 
