inimese täisväärtusliku on autonoomsus, vastutustunne (enda koha ja rolli tegevuse aluseks, väljendudes ning kriitiline iseseisev teadvustamine suhetes "mina" emotsionaalses tasakaalus mõtlemine ning "teised") ja teadmised ja psüühilises ning füüsilises enesejuhtimisest küpsuses Enesearengu subjektile on omane adekvaatne situatsioonitunnetus, olukorrale vastav käitumine ning teadlike otsuste langetamine Enesearengu subjektiks
arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimisest ning individuaalse elustiili kujundamisest. Enesearengu subjektile on omane adekvaatne situatsioonitunnetus, olukorrale vastav käitumine ning teadlike otsuste langetamine. Selline indiviid naudib ühistegevust; tal on kõrge tolerantsus sotsiaalse stressi suhtes. Enesearengu subjekt on sotsiaalselt terve ning suudab adekvaatselt tunnetada ja toimida, sh. otsustada ning vastutada nii isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris. Ta on
sajandil organisatsioonide ees seisvaid eesmärke. Uuringu tulemused näitasid, et 53% vastajatest pani esikohale töötajate avatuse uuendustele ja võime uuendustega kohaneda, järgmisena märgiti meeskonnatöö tõhustamist ja töötajate võimet näha terviklikku pilti. Sellega seoses leitakse, et 21. sajand seab ka juhile nõude omandada administratiivsed, sotsiaalsed ja meeskonnatöö oskused ning enesearendamise oskused (Kreitner, 1998). Üha laiemalt levib arusaam, et juhtimine algab enesejuhtimisest ja alles seejärel saab juhtida teisi. Seda seisukohta toetavad ka levinud õpetused nagu Stephen R. Covey Väga efektiivse inimese 7 harjumust ning Golemani emotsionaalne intelligentsus. Tänapäeval eelistatakse nimetuse "juht" asemel nimetust "liider", kes: soovib pigem teenindada kui juhtida; sõnastab eesmärke, loob usaldussuhteid; oskab kuulata ja anda positiivset tagasisidet; tugineb prognoosidele ja rõhutab isiklikku arengut.
kontroll Konfliktide lahendamine Olla liidrina alluvate Toodete ja teenuse Läbirääkimiste pidamine teenistuses kvaliteedi parandamine Saada 21.saj juhiks Tabel 4 – 21.saj juhile vajalikud oskused (Kreitner 1998) Üha laiemalt levib arvamus, et juhtimine algab enesejuhtimisest ja alles seejärel saab juhtida teisi. 21.sajandi juhtidelt oodatakse uutmoodi mõtlemist – juhtide ülesanne on töötajaid toetada niiviisi, et klientide vajadused saaksid paremini rahuldatud (vt Joonis 5 – organisatsiooni kavandamine tänapäeval (Bateman, Snell 2004) 4 Kliendid
a. Erinevusega toimetulek b. Efektiivne suhtlemine (kirjalik ja suuline) c. Koosoleku läbiviimine d. Rühmadünaamika tundmine e. Efektiivne meeskonnatöö f. Usaldussuhete loomine g. Teiste mõjutamine h. Eestvedamine ja innustamine i. Konfloktide lahendamine j. Läbirääkimiste pidamine 3. Enesearendamise oskused juhtimine algab enesejuhtimisest ja alles siis saab juhtida teisi. a. Juhtimise õppimine b. Kultuurierinevsute arvestamine c. Eetilised väärtused d. Loovuse arendamine e. Initsiatiivikus f. Intervjuu läbiviimine g. Firma poliitika mõistmine h. Mentorilt õppimine i. Olla liidrina alluvate teenistuses j. Saada 21. saj juhiks Covey väga efektiivse inimese 7 harjumust: 1. Isiklkik või
annaabi.ee 
