(kogu inimese elu on religioosne) - välimine or: religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks - otsiv or: avatud&aus kahtlemine ja tõe otsimine lähtudes veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Moraalirelativismi ja moraaliabsolutismi mõiste. - Üheks võimalikuks moraalse käitumise seletuseks on eneseammendumise (ego depletion) mudel (Muraven ja Baumeister, 2000). Selle käsitluse kohaselt nõuavad moraalsed otsused psühholoogilist ressurssi, mis on ammenduv, ent taastuv ja arendatav. Selles mõttes toimib moraal otsustamine sarnaselt lihase tegevusele. Autorid leidsid, et need katseisikud, kes pidid ohjeldama oma negatiivseid tundeid või langetama moraalseid otsuseid, olid järgmiste moraalsete ja intellektuaalsete
Nende normide rikkumist taunitakse ja rikkujaid toetakse tagasipöördumisel. 2. usulisel sotsialisatsioonil 3. Religioosse kasvatuse üheks osaks on üldjuhul ennastsäästvate eluviiside õpetamine 4.kriisi ja pinge olukordades religioossed inimesed pigem palvetavad,kui, et näiteks alkoholi abil lõõgastuda. 5.Positiivsete mudelite olemasolu tugineb tõsiasjal, et me õpime sotsiaalset käitumist olemasolevate näidete toel. 16. Religiooni seos enesekontrolli, eneseammendumise ja tunnete reguleerimisega. Religiooni ja moraalsuse seost kirjeldatakse nendega. Enesejälgimine toimub nii individuaalses kui ka kollektiivses usulises praktikas. Näiteks palve üheks funktsiooniks on enda kõrvalt vaatamine, oma käitumise hindamine usuliste väärtuste seisukohalt ja Jumala abi otsimine esilekerkivates raskustes, ka pühendumis läkitusrituaalid. eneseammendumise (ego depletion) mudel-Selle käsitluse kohaselt
See tähendab, et kriisi ja pinge olukordades religioossed inimesed pigem palvetavad või otsivad Jumalalt tuge, selle asemel, et näiteks alkoholi abil lõõgastuda. 4. Positiivsete mudelite olemasolu tugineb tõsiasjal, et me õpime sotsiaalset käitumist olemasolevate näidete toel. Religioosses kogukonnas või organisatsioonis on reeglina olemas inimeste näited, kelle elu teostab kogukonna väärtusi ja põhimõtteid. 17. Religiooni seos enesekontrolli, eneseammendumise ja tunnete reguleerimisega. Enesekontrolli, eneseammendumise ja tunnete reguleerimisega on üritatud seletada religiooni ja moraalsuse seost Enesekontroll on inimese võime käituda vastavalt tähenduslikele normidele ja väärtustele. See toimub kolme elemendi toel: 1) Standardid, mis seadistavad hea ja halva 2) Hindama oma tegevust kui kõrvalseisja 3) Sisemine jõud, et neid standardeid jälgida.
toimetulekuks. See tähendab, et kriisi ja pinge olukordades religioossed inimesed pigem palvetavad või otsivad Jumalalt tuge, selle asemel, et näiteks alkoholi abil lõõgastuda. 4. Positiivsete mudelite olemasolu tugineb tõsiasjal, et me õpime sotsiaalset käitumist olemasolevate näidete toel. Religioosses kogukonnas või organisatsioonis on reeglina olemas inimeste näited, kelle elu teostab kogukonna väärtusi ja põhimõtteid. 16) Religiooni seos enesekontrolli, eneseammendumise ja tunnete reguleerimisega. Sisuliselt on püütud religiooni ja moraalsuse seost kirjeldada kolme erineva mehhanismi abil. Need on enesekontroll, eneseammendumine ja tunnete reguleerimine. Enesekontroll on inimese võime käituda vastavalt tähenduslikele normidele ja väärtustele. Enesekontroll toimib kolme elemendi toel. Esiteks on vajalikud standardid, mis sedastavad hea ja halva. Teiseks peavad inimesed peavad olema võimelised oma käitumist kõrvalseisjana hindama (monitoring)
annaabi.ee 
