Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Kuidas Päike pöörleb? Kust saab eneriat? Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi
vahendeid.Liha ja piima toodetele antakse märk juhul kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetiseta ja kahjuritõrjevahenditeta.Põhilisel t on märk kasutusel Skandinaavias. Euroopa Liidu Lilleke 1992 a. Sai alguse Euroopa ühenduse keskkonnamärgisüsteem.Esime sena kasutati Eurolillekest vett ja eneriat säästvate pesuainete tähistamisel.Tänaseks märgistavad 95 ettevõtet sellega ligi 350 toodet .Nende hulgas on paber,värvid,madratsid,tekstiil,ja lanõud,pesuvahendid,elektripirn id,pesumasinad ja külmikud. Roheline energia Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiiviga kaubamärk.Peamiselt tuulest ja
- kui tegemist on aeroobse raku glükolüüsiga, siis polüvaat liigub biolahusena tsitraaditsüklisse (e. krepsi tsüklisse) - anaeroobse raku glükolüüsi puhul (nt lihasrakkudes) tekib etanool v. piimhape e. toimub kas etanoolkäärimine v piimhappe käärimine aeroobne energiahankimine on efektiivsem kui anaeroobne, sest aeroobse energiahankimise puhul saab maksimaalse koguse energiat, anaeroobse energaihankimise puhul minimaalse koguse eneriat. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondris - ei tarvita hapnikku - on hingamisahela reakstioonide eelduseks (kui ei toimu hingamisahela reaktsioone, siis ei toimu ka tsirtraaditsükli reaktsioone ja vastupidi) - eraldub CO2 - tsitraaditsükli käigus saadud H-aatomid liidetakse NAD'ga ja NADH suundub hingamisahelasse Hingamisahel - reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanides - tulemina vabaneb NADH küljest H-aatom, mis liitub O2 `ga tekib H2O
Glükoosi lagundamine Glükoos - esmane energia allikas Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine
elutegevuseks vajaliku energia orgaanilise aine oksüdatsioonil. Suurem osa heterotroofseid organisme on silmale nähtamatud. Heterotroofid lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet. Kahel eesmärgil, sellekst et saada elutegevuseks vajalikku energiat, et saada sünteesiprotsessideks vajalikku lähtainet. Energiat vajame paljunemiseks, arenemiseks, kasvamiseks. Taimed on autotroofid, nad toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi protsessis. Selleks on vaja 1. Valgus eneriat, 2. Süsihappegaasi ja vett. Fotosünteesi tulemusena tekib glükoos ja kõrval produktina eraldub hapnik. Mis tähtsus on fotosünteesil? Kuna taim valmistab glükoosi, siis on see energia allikaks rakkudel. Mugulates, sibulates jne. Salvestub glükoos varuaine tärklisena. Taimevartes ka tselluloosina. Puhkeseisundis kasutavad taimed tärklist, lagundades seda uuesti glükoosiks. Loomadel on selleks varuaineks energia saamisel glükogeen e loomne tärklis.
kasutamisel, hoone akende suunamises paikese poole ja paikese paistelistel paevadel on seda voimalik kasutada. Aktiivse paiksese kutte korral puutakse paikese energiat ara kasutada selleks otstarbeks ehitatud seadmete abil ja nendeks on paikese kollektorid samuti ka soojussalvestid ja kasutamise pohiprobleem on paikese energia saamise piiratus ja planeerimatus, paikese energia kasutamine eriaegselt soojussalvestite abil. Kusjuures reeglina paikesekute ei taga kogu eneriat, mida vajatakse ja selleks peab olema alternatiiv kutte energia allikas. Tavaliselt uhendatakse paikesekutte mingi teise kutte susteemiga. Optiline kate 3-5mm kaas. Kollektori kaas kannatab peal kaimist, klaas on karastatud. Pealmine ohuvahe eemaldab kollektori pohi elementi eraldab adsorberi optilisest kattest. Optimaalne vahe on 8-10mm. Elektrikuttes muudetakse elektrienergia elekterkutte kehades seejuures elektritakistite
annaabi.ee 
