Lõigustusmise tüübid, klassifikatsioon: Mõisted- täielik e. holoblastiline, osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), osata tuua näiteid loomariigist. Blastulate tüübid (tuua näiteid). Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh
nende membraanid sulanduvad- spermi tuum liigub munarakku sisse. Mille järel Ca sissevool (aeglane blokk). Polüspermia vältimine ainult aeglane blokk! Ca sissevool põhjustab kortikaalreaktsiooni, mis tekitab munaraku ümber viljastumiskesta (zona pellucidast). 4. Lõigustumine Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Süntsüütium rakk ei jagune, kuid tuumad selle sees lõigustuvad mood 1 rakk paljude tuumadega; 9.jagunemise stadiumini //Vahetult peale viljastamist on sügoodi jagunemine nii kiire, et tütarrakkude vahele ei jõua membraani moodustuda ja tekib sünsüütsium. Pärast 9- ndat jagunemist sisaldab sünsüütsium 512 tuuma, mis seejärel liiguvad embrüo äärealadesse ja jagunevad veel neli korda. Osa rakke liigub veel spetsiaalselt embrüo tagumisele poolusele
blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk. Linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid. 6.Periblastula ehk ümbrisblastula: blastotsööl puudub, on asendunud rebuga. Enamik putukaid. Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Äädikakärbsel on omane meroblastilise lõigustumise alatüüp superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine, seda iseloomustab tsentroletsitaalsus (rebu paikneb keskel). Esmalt jaguneb sügoodi tuum 256 tuumani. Seejärel liiguvad tuumad perifeeriasse, moodustavad seal ilma rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi. Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja
selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium – lõigustumine, kus tekib üks rakk mitme tuuma ja ühise tsütoplasmaga Süntsütiaalne blastoderm - äädikakärbse mitootiliselt jagunenud tuumad, mis on rännanud sügoodi perifeeriasse ning moodustavad ilma rakkude vaheseinteta struktuuri rakuline blastoderm - munaraku membraani sissevoltumisel jaotub iga tuum üksikusse rakku, tekib rakuline blastoderm energiidid - äädikakärbse lõigustumisel moodustuvad mikrotorukeste ja mikrofilamentiderikka tsütoplasmaga ümbritsetud tuumad, mis on seostunud tsütoplasmasaarekestega polaarrakud – tulevased sugurakud (meroblastiline, tsentroletsitaalne, superfitsiaalne): I. sügoodi (keskel rebu tsentraalses osas paiknev) tuum jaguneb, teeb läbi rea mitootilisi jagunemisi kuni 256 tuumani (iga jagunemine - 8 min) II
emaka epiteelile Kontakti saavutanud embrüo trofoblasti rakud sekreteerivad proteaase (kollagenaas, stromelüsiin jt.) aidates lõhustada emaka kudede ekstratsellulaarset maatriksi, et trofoblasti rakud saaksid emakaseina pugeda 52. Ole valmis täpsemalt kirjeldama: Lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud. Äädikakärbsel on superfitsiaalne lõigustumine. Süntsütiaalse blastodermi ühises tsütoplasmas jagunevad tuumad ning rakkude membraane peale munaraku membraani ei eksisteeri – toimub karüogenees ilma tsütogeneesita ehk süntsüütium. Energiidid on süntsütiaalse blastodermi tuumad, mis sisaldavad oma väikest teritoriaalset tsütoskeleti saarekest, koosnedes tuuma ümbritsevatest mikrotorukestest ja mikrofilamentidest. Peale 13
annaabi.ee 
