ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne) C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui süsinik saab moodustada sidemeid teiste elementidega peab ta väljaspoolt energiat juurde saama. Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik
Q=U+A' 13.Termodün.II: iseenesest läheb soojus soojemalt kehalt külmemale ja vastupidine protsess saab toimuda mingi keerulisema protsessi tulemusena. 14.Hooki: deformatsioonil tekkinud elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja vastupidine defor. suunale. Kehade deformeerumisel suhtel.defor. on võrdeline vahendatud pingega. Fex=-kx l/lo=F/ES 15.Mehaanilise energiajäävuss.:takistus jõudude puudumisel on keha potentsiaalse ja kineetilise energia summa jääv ja võrdne kogu energiga. Wk+Wp=Wkogu=const. 16.Eneriga jäävusseadus hõõrdejõu olemasolul: Hõõrdejõu olemasolul on keha mehaanilise energia ja siseenergia summajääv Wm+Ws=W=cons, Wm=Wk+Wp 17.Mehaanika kuldreegel:kehtib lihtmehhanismide kohta. Lihtmehhanismide kasutamisel võidame jõus niimitukorda kui kaal, teepikkus, töös ei võida. 18.Tasakaal pöörlemistelje puudumisel:pöörlemistelge mitte omav keha on tasakaalus kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljele võrdub 0ga
mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Elektromagneetiline kiirgus kannab endaga energiat ja omab impulssi, mida see võib edasi anda ainele, millega see vastatsik mõjustub. Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem: E=hf, kus E on osakese energia, h on Plancki konstant ja f on vastava laine sagedus. 2.1Ioniseerivad kiirgused ja nende mõju Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest ehk energiast
Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes, siis liiguvad läbi membraani tsütoplasmasse. Fn: valkude süntees. 13. Lüsosoomide funktsioon. Makromolekulide ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuuride lagundamine. 14. Golgi kompleksi funktsioon. Lõpule jõuab valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. 15. Mitokondrite funktsioon. Raku varustamine energiga: lõpule viiakse glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Vabaneb CO2, eraldub energia. 16. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Ovaalne organell, sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud 2 membraaniga, sees paiknevad membraanidest moodustunud lamellid, milles on klorofülli molekulid. Sisaldab ka DNAd, RNAd ja valke. Fn: seal toimub fotosüntees. 17. Tsütoskeleti funktsioonid. Osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises,
annaabi.ee 
