6 1. elektrimahtuvus 2. vooluallika kasutegur 3. biot-savarti-laplace seadus 4. transformaator 5. soojuskiirgus 1. Tähendab laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga fii-q Võrdetegur on 1/C C=q/fii Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra 2. Elektriahel koosneb ühendusjuhtmetest, vooluallikast ja tarbijast. =Pk/P=U/E=R/Ro+R P-vooluallika koguvõimsus Pk-vooluallika kasulik võimsus Ro-vooluallika sisetakistus R-koormuse takistus. Kasuliku võimsuse suhe vooluallika koguvõimsusesse määrab vooluallika kasuteguri. Maksimaalse kasuliku võimsuse saame takistuste suhte juures R/R=1 kasutegur on siis 50% 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnet...
tugevate materjalide töötlemiseks/tükeldamiseks. Ka tootlikkus on madal ja kulutused samas suured. 2. Elektrokeemiline töötlus kasutamine pole otstarbekas, kuna antud detaili jaoks pole vaja selle meetodiga saadavat üliväikest pinnakaredust. 3. Ultrahelitöötlus kasutatakse pigem väga kõvade, aga haprate materjalide töötlemiseks (räni, kvarts, vääriskivid). Saadav pinnakaredus vastab lihvimise omale. 4. Kontsentreeritud energiavooga töötlus · Elektronkiirtöötlus pole mõttekas kasutada, kuna on mõeldud keerukate kontuuride lõikamiseks või siis väikeste avade tegemiseks. Antud töös olev detail on üpris lihtsate kontuuridega ja ka tsentraalava on üsna suur. · Lasertöötlus seda kasutatakse materjalide tükeldamisel ja väikeste avade tegemisel. Kuid minu poolt töödeldav detaili pole vaja enam tükeldada.
1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetväljapõhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus-laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe ühiku võrra. C/v=F(farad) 3. Pooljuhtideks nimetatakse materjale, mis jäävad juhtide ja dielektrikute vahele. Neil on tugev j...
Puistemagnetvoog Aututrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim ReT = (rT d ), kus, , rT keha energeetiliseks valguseks Re -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade r / aT = f ( , T )
PL1 PL2 PL3 Rp 3~U1 Cd 3~ M PL7 PL4 PL5 PL6 Joonis 4.36. Ühesuunalise energiavooga sagedusjuhtimisajam Kolmefaasilist sildlülituses pingevaheldit saab kasutada kolmefaasilise vahelduvvoolu- mootori toitmiseks reguleeritava sageduse ja amplituudiga pingega. Sümmeetriliste faasipingete puhul on need omavahel 120° võrra nihutatud, kusjuures eri faaside pingekõverate kuju ja amplituudid on ühesugused. Vaheldeid juhitakse plokk- või pulssjuhtimise põhimõttel. Plokkjuhtimisel moodustatakse
Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. 6p.Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim keha energeetiliseks valguseks Re ReT = ( rT d), kus, , rT -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. rT / aT = f (, T ) Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. 2p
47. Fotoefekt ja soojuskiirgus Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim keha energeetiliseks valguseks Re ReT = ( rT d), kus, , rT -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. rT / aT = f (, T ) Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime.
Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbimõõt on Maa läbimõõdust 109 korda, mass 333000 korda suurem. Päikese tihedus on Maa omast väiksem 1409 kg/m³ moodustab veerandi planeedi keskmisest tihedusest. Päikese ruumala on Maa ruumalast 1,3 miljonit korda suurem. Tähe keskmine kaugus Maast on ~150 miljonit km. Valgus jõuab Päikeselt Maale kaheksa ja poole minutiga. Päike
Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim keha energeetiliseks valguseks R e . Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. Fotoefekt-iks nim elektronide väljumist ainest valguse toimel
MM ei ole iialgi automaatne see on LOODUD TANTSIJA POOLT. Loo avar kumerus käega, lõpetades liikumise kumerasse disaini, milles osalb terve keha sõrmeotsast jajalabani KEHADISAIN ILMUB; KUI SEE KUJU (POOS) ON TANTSIJA LIHASTES JA LUUDES LÄBI TUNNETATUD! See tegevus on REAALNE. 3. SPATIAL PROJECTION Jälgi sirget joont oma käega keha keskmest väljapoole (kuni sõrmeotsteni) ruumi ulatuvalt ja tee seda peatumata energiavooga tantsija võib saata energia väljapoole keha piire, kuid see projektsioon ei ole enam reaalne, see on ette kujutatav (virtuaalne joon ruumis), mis toimib läbi tantsija tunnetuse ja esituse. Keha disain võib vaatajale midagi projitseerida, sõltuvalt energiast, millega liigutust tehakse. Ruumiline projektsioon võib toimuda vaatamata lõpetatud poosile või asendile ruumis. Kõverad, kumerad ruumiprojektsioonid toimuvad kahel moel:
Vahel kasutatakse bioenergeetilist välja ennast pealainena ja info kodeeritakse helikoodi sümbolitesse. Hallide hübriididel (Rigelian-id ja Beteloiustan-id) on erinevas variatsioonis seadmeid, kus röövitu istub ekraani ja mingit tüüpi arvutikonsooli ees ning suhtleb holo- graafilisel ekraanil esitletavate/näidatavate piltidega. 106 MÄRKMED: 1. Ribavastuse süsteem Energia fookuspunktide seeria vormitakse energiavooga/energia- voogude poolt ümber füüsilise keha. Ribad võivad riivata üksteist ja põhjustada kestva seisundi. Ribad eksisteerivad hõljuvas olekus ümber inimese ja on aluseks, millele täpsed jäljendid ehitatakse. 2. Jäljend Jäljend on suvalisel ajahetkel organismi poolt kogetavate tajude/tunnetuste, jõupingutuste, mõtete ja emotsionaalse kogemuse salvestus. See on salvestatud reaktiivse meele poolt
52). Tööriist tempel pannakse võn- kuma ultrahelimuunduri abil. Tööriista võnkeampli- tuudi suurendamiseks kinnitatakse ultrahelimuundu- rile akustiline kontsentraator. Templi ja tooriku vahe- le juhitakse vee ja abrasiivpulbri suspensioon. Ultra- helitöötlusega töödeldakse eelkõige kõvu ja hapraid elektrit mittejuhtivaid materjale. Pinnakvaliteet sõltub kasutatud abrasiivpulbri teralisusest. Elektronkiir-, laser- ja plasmajugatöötlus kuu- luvad kontsentreeritud energiavooga töötlemis- meetodite hulka. Elektronkiirtöötlus põhineb elekt- ronide voo koondamisel töödeldavasse kohta. Ener- gia suure tiheduse tõttu materjal sulab ja aurustub. Meetodit kasutatakse väikese läbimõõduga (10 µm...1 mm) avade tegemisel ja keeruka kontuuri lõikamisel metallist või mittemetallist detaili. Laser- töötlus põhineb kontsentreeritud ja võimendatud valguskiire energia soojuslikul toimel. Seda meetodit kasutatakse väikeste avade tegemisel ja materjali tükeldamisel
annaabi.ee 
