Ökoloogiline jalajälg Ökoloogiline jalajälg on kujundlik mõiste, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaaliga. Riigi või mõne muu üksuse materjali- ja energiavarudele arvutatakse ekvivalentne bioloogiliselt tootliku ala suurus, mis suudab neid loodusvarasid taastoota ja heitmeid ohutuks muuta. Arvutustest on selgunud, et paljudes, eriti nn. arenenud maades, ja kogu maailmas tervikuna ületab ökoloogiline jalajälg ühe elaniku kohta ökoloogilise potentsiaali. See tähendab, et looduse taastumisvõime piirid on juba ületatud. Euroopa ökoloogiline jalajälg on 2,2 korda suurem Maakera looduse taastumisvõimest
ja Kanadast. Kõikidest Ameerika osariikidest on eesotsas California hüdroelektri kasutamise poolest. Väga vähesed elektrijaamad töötavad näiteks süsi või millegi muu taolise mõjul, osariigis on väga keskkonnasõbralikud seadused, mis keelavad üle teatud piiri eritada mürgiseid gaase (antud juhul tehastest ja elektrijaamadest). Californias on ka kaks tuumaelektrijaama, kuid põhiliselt toetutakse siiski taastuvatele energiavarudele. California tekitab kasvuhoonegaase 1,4% kogu maailmas produtseeritavast kogusest ja 6,2% USA kogusest. Kuberner Schwarzeneggeri eestvõttel asuti järgmina programmi kasvuhoone gaaside vähendamiseks ja alates 2005ndast aastast järgitakse täpselt selle täitmist vähendamaks maakera saastatust ja kliimasoojenemist. Maavärinad Loodusõnnetuste arv ja neist tingitud kahju suureneb järjepidevalt. Ka Californias on
Sellele viitab asjaolu, et 41% vastanutest tegeleb lisaks õppetööle, vähemalt viis korda nädalas reagulaarsete treeningutega ja 36% kaks kuni kolm korda nädalas treeningutega (Joonis 3). See on väga tervitav, et noortel on huvi spordi vastu, aga tihti pingutatakse liialt. Tekib ülekoormus ja asjadega valmis jõudmiseks tarvitatakse lisaenergia saamiseks energiajooke, mis aga tegelikkuses avavad vaid juurdepääsu organismi energiavarudele, mitte ei anna lisaenergiat (http://www.kirss.net). Õnneks tarbib enamus vastanutest (79%) energiajooke siiski vaid üks kord nädalas ja harvem. Populaarseimad energiajoogid olid Starter ja Red Bull (70%). Vastanute seasolid populaarsed veel Hustler ja Dynamit (Joonid 5). Mujal Euroopas on populaarsust 24 kogunud ka USA-s toodetud energiajook Monster Energy (http://www.syg.edu.ee), mida meie küsitletud ei maininud.
Jooksmine kiirendab vereringesüsteemi ning varustab paremini organismi hapnikuga ja vajalike 4 toitainetega ning tugevdab südame tööjõudlust. Südame seisukohalt on regulaarne vastupidavustreening tervisele kasulikum. Vastupidavus treeninguga paraneb keskendumisvõime ning ka tähelepanuvõime. Aktiivselt jooksutreeninguga tegelemine tekitab oluliselt parema energiavahetuse. Tänu suurenenud lihaste energiavarudele väsivad lihased vähem ning töövõime lihastes suureneb. Kehv vereringe on paljude haiguste põhjusteks. Regulaarne jooksmine kaitseb paljude terviseprobleemide eest nagu näiteks veresoonkonna haigused, ülekaalulisus, kõrge vererõhk, stress, valud liigestes. Parema tervise saavutamiseks on vajalik regulaarne tegelemine spordiga, mille kõige odavamaid ja lihtsamaid viise tervist hoida on jooksmine. [5].
annaabi.ee 
