ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu (kas töö v soojusena) keskkonnaga Soojus, mis läheb välja (ekso), on negatiivne Töö, mida süsteem teeb on negatiivne (töö läheb välja). Seetõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (∆U = 0) Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus ∆U = 0. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q 27. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. ∆U = q + w 28
– paisumistöö: w = -Pex∆V (töö, mille tulemusena muutub süsteemi ruumala) – raskuse tõstmine: w = mg∆h – elektriline töö: w = φ∆q Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia. • Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, kuna puudub soojusülekanne 3. Protsessifunktsioonid. Energia, töö, soojus. Termodünaamika I seadus. Olekufunktsioonid. Paisumistöö. Kalorimeetria. Siseenergia. Nimetage ja seletage termodünaamika esimesest seadusest tulenevaid järeldusi. Energia- keha või jõu võime teha tööd, džaul Töö on liikumine mõjuva jõu vastu.
Anabolismi ja katabolismi dünaamilist seostatust nimetataksegi ainevahetuseks ehk metabolismiks. Energiamuunduste lõpptulemuseks on soojuse teke ja organismi elutegevuses vabanev soojuse hulk on energeetiliste kulutuste mõõduks. Bioloogilisel oksüdatsioonil kasutatakse vesiniku lõppaktseptorina hapnikku, seetõttu saab ainevahetuse intensiivsuse üle otsustada tarbitud hapniku hulga järgi. Elusal rakul on eristatavad kolm ainevahetuse taset: 1. TEGEVUSAINEVAHETUS vastab aktiivse raku energiavahetusele, tema tase seadub olemasoleva aktiivsusastme jargi. 2. VALMIDUSAINEVAHETUS vastab energiavahetusele, mida rakk vajab oma kohese piiramatu funktsioonivajaduse sailitamiseks. Siia kuulub naiteks Na+ ja K+ teatud kontsentratsioonidiferentsi sailitamine. 3. SÄILITUSAINEVAHETUS vastab rakustruktuuri säilitamiseks tingimata vajalikule energiavahetusele. Sellest tasemest madalamal ilmnevad pöördumatud rakukahjustused, rakk hääbub. Süsivesikute ainevahetus
summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu (kas töö või soojusena) keskkonnaga. Soojus, mis läheb välja (ekso), on negatiivne. Töö, mida süsteem teeb, on negatiivne (töö läheb välja). Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Soojusmahtuvus (C) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri
Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu (kas töö või soojusena) keskkonnaga. Soojus, mis läheb välja (ekso), on negatiivne. Töö, mida süsteem teeb, on negatiivne (töö läheb välja). Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Soojusmahtuvus (C) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine
süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu (kas töö või soojusena) keskkonnaga. Soojus, mis läheb välja (ekso), on negatiivne. Töö, mida süsteem teeb, on negatiivne (töö läheb välja). Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub ( U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. 27. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U=q+w U siseenergia muutus q süsteemile antav soojushulk
faktorid reguleerivad närvisüsteemi kaudu reflektoorselt põhiainevahetust. Põhiainevahetuse regulatsioonis on tähtis osa tingitud-reflektoorsetel faktoritel. Nt. on sportlasel põhiainevahetus mõnevõrra suurenenud treeningupäevadel ja eriti võistluspäevadel. Põhiainevahetusele mõjuvad mitmed hormoonid. Türoksiin nt. suurendab tugevasti põhiainevahetuse näitajat, kilpnäärme hüpofunktsiooni korral see aga väheneb. Teiste faktorite kõrval mõjuvad aine- ja energiavahetusele toidu hulk ja koostis ning toidureziim. 38. Vitamiinide tähtsus ainevahetuses. Vitamiinid on suure bioloogilise aktiivsusega madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Vitamiinid mõjutavad ainevahetust juba väga väikestes kogustes. Kuuludes fermentide koostisesse, reguleerivad nad mitmesuguste bioloogiliste reaktsioonide kulgemist ja on vajalikud sisesekretsiooninäärmete normaalseks talitluseks. Vitamiinid tagavad organismi töövõime ja vastuseisu mitmesugustele haigustele
annaabi.ee 
