Ülekaaluliste laste kehaline võimekus Kehalise võimekuse areng on tihedalt seotud keskkonnaga ning üks riskitegur, mis kehaliste võimete arengut takistab on ülekaalulisus. Ülekaalulistel noortel on võrreldes normkaaluliste eakaaslastega raskusi kehaliste ülesannetega, mis nõuavad kehamassi liigutamist vastu gravitatsiooni. Tugevam skeleti- lihassüsteem võimaldab ülekaalulistel sooritada igapäevaseid tegevusi suurema jõu ning energiakuluga, mis omakorda parandab energiatasakaalu kui ülekaalulisuse peamist põhjust. Ülekaalulisuse ennetamine Ülekaalulisuse või rasvumise diagnoosimisel on oluline hinnata toitumiskäitumist ja saadud tulemusi arvesse võttes püstitada koostöös lapse ja perekonnaga eesmärgid võimalike muutuste rakendamiseks. Laste puhul on iga dieeti mõjutava sekkumise puhul normaalse kasvu ja arengu seisukohalt oluline tagada adekvaatne toitainete tarbimine. Tõenduspõhised toitumissoovitused laste ülekaalu puhul on
4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin ● toidust saadav D-vit, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel - vaegus -> rahhiit! ● rauatasakaal võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal 6) Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid ja autonoomne NS - insuliinivaegus -> diabetes mellitus e suhkrutõbi 7) Rasvu esindavad veres: ● vabad rasvhapped ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse
kontoritöötajal? Optimaalse tervise tagamiseks sobiv PAL väärtus. Kehamassiindeks ja selle mõistlikud ja ebamõistlikud vahemikud (sh ülekaalu ja rasvumise piir). Vööümbermõõt. Rasvumise ja ülekaaluga seotud riskid. Energiasisendi (toiduga saadava energia) soovituslik jaotamine toidukordade vahel. Makrotoitained. Energiasisendi soovituslik jaotus makrotoitainete vahel (vt ka tabeli 4.14 allmärkust 2 valkude ja rasvade tarbimise soovituse kohta negatiivse energiatasakaalu korral). Asendamatud ja asendatavad aminohapped. Ohud valgupuuduse korral. Toidurasvad sh kolesterool ja rasvhapped. Küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped sh nende allikad ja tarbimissoovitused. Rasvade ala- ja ületarbimise ohud. Süsivesikud (sh kiudained). Tarbimissoovitus sh lisatud suhkrute ja kiudainete kohta. Kiudainete energiasisaldus. Tärkliserikkad toidud. Glükeemilised süsivesikud ja nende erinevus kiudainetest. Glükeemiline indeks. Millise
jne. Elu näitab, et lihasmassi on võimalik säilitada ja suurendada väga erineva valgukoguse baasilt · Söögiga tarbitud valgu omastamine sõltub paljudest teguritest: Kellaaeg (nii päeva lõikes kui suhtes treeningusse) Kaasuv toit (keeruline probleem!) Tervislik seisund Seedetrakti staatus Lihashüpertroofia ja valgud · Lihashüpertroofiaks on vaja 3 tingimust: Jõutreeningut Positiivset energiatasakaalu Lihase valgusünteesiks piisavalt aminohappeid · Kulturistid treenivad suurte koormustega, söövad palju kaloreid ja tarbivad valku Tihti on tegemist müütilise (põhjendamatu, tegelikkust ignoreeriva sh. personaalset geneetikat) valgutarbimisega Samas asendab valgupreparaat toidulisandina suurt ja kompleksset einet (n. klaas valgujooki = 0.5kg praad) · Piimavalgud (vadaku ehk piimaplasma (ingl.k whey) ja kaseiin (lad. k. juust, s.t
Sekundaarne struktuur moodustub 4 kaksikhelikaalset domeeni, kolm lõppevad ''juuksenõela'' silmusega ja neljas ''tüvega''. Tertsiaarve L-kujuline struktuur moodustub H-sidemete abil. Iga aminohappe jaoks on vähemalt üks unikaalne tRNA, mis kannab selle aminohappe ribosoomile XII METABOLISMI ÜLDPÕHIMÕTTED (Õpik lk 205-237) 1. Seedimise etapid. Valkude, süsivesikute ja rasvade lagundamise etapid, põhiensüümid ja produktid. Rakusignaalid energiatasakaalu hoidmiseks. Seedimine toidu ümbertöötlemine biomolekulideks I etapp toidu suured molekulid lagundatakse väiksedmateks koostisosadeks: valgud aminohapeteks, polüsahhariidid lihtsuhkruteks, rasvad rasvhapeteks. II etapp tekkinud suur hulk väikesi molekule lagundatakse edasi väikesteks lihtsateks ühenditeks: Ac-CoA, mõningal määral ka ATPd. III etapp Ac-CoA täieliku oksüdeerumise käigus toodetakse ATP. 1
annaabi.ee 
