liikmesriigis. Euroopa liit ja maailm Euroopa Liit edendab oma väärtusi ja huve kõikjal maailmas. Tema kaubanduse maht on suurim maailmas ning ta on suurim arengumaadele abi andja. Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi. Selleks, et Euroopas oleks jätkuvalt tagatud vabadus, turvalisus ja heaolu, peab EL kasutama ära oma võimalused maailmaareenil. Globaliseerunud maailmas ei suuda üks riik tegeleda probleemidega, nagu energiatarnete turvalisus, kliimamuutus, säästev areng, majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult EL tervikuna. Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse
Euroopa huvide kaitsmine, eriti teatavates tööstus-, põllumajandus-, avalike teenuste ja kultuurisektorites; liberaliseerimise jaoks raamistiku loomine eekirjade abil, mis kaitsevad keskkonda ja töötajaid ning tagavad vähemarenenud riikidele õiglase osa. Selleks, et Euroopas oleks jätkuvalt tagatud vabadus, turvalisus ja heaolu, peab Euroopa Liit kasutama ära oma võimalused maailmaareenil. Globaliseerunud maailmas ei suuda üks riik tegeleda probleemidega, nagu energiatarnete turvalisus, kliimamuutus, säästev areng, majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult Euroopa Liit tervikuna. Lissaboni lepingus rõhutatakse Euroopa Liidu toimimispõhimõtteid. Need on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus. Lepinguga kehtestatakse esmakordselt humanitaarabi konkreetne õiguslik alus ning asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Lissaboni lepingus käsitletakse ka
demokraatiseerimine • Humanitaarabi ja hädaabi (nt eksperdid kriisipiirkonnas) • Tuumaohutus • Küüditatud rahvaste (ingl. k. uprooted people) toetamine Välis- ja julgeolekupoliitika (mõned näited) • Humanitaarabi andmine Süüria konfliktis • Kimberly protsess – vere teemandid • Terrorismivastane koostöö Afganistanis, Süürias, Iraagis ja mujal • Narkootikumidevastane koostöö Kolumbias ja mujal • Energiatarnete turvalisus – Iraani tuumakõnelused • Veeprobleemide lahendamine Angolas • Teadusdiplomaatia – Horison 2020 • Haridusdiplomaatia Aserbaidžaanis • Tervisediplomaatia – viiruste leviku tõkestamine Rahvusvaheliste lepingute sõlmimise kompetents 1. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit, liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks. 2
kokkuleppele kaubanduse ja investeerimise suhtes. 7) 1. jaanuaril 2009 lõpetas Venemaa gaasitarned Ukrainale, jättes sellega gaasita ja osaliselt külma suured Kagu-Euroopa piirkonnad. EL-i terava protesti tõttu see kriis lahenes küll mõne päevaga, ent tõstatas Brüsseli ette vajaduse leida teed Venemaa energiatarnetest sõltuvuse vähendamiseks. See EL-i ülesandepüstitus hirmutas Moskvat sedavõrd, et ta nõustus EL-iga 2009.a. 16. novembril alla kirjutama varajase energiatarnete hoiatuse mehanismi kokkuleppe. 8) 1.juunil 2010 käivitasid EL ja Venemaa uue moderniseerimispartnerluse ning lepiti kokku salastatud teabe vahetamise ja hoidmise protseduurides. Ühtlasi avaldati lootust peatse viisarežiimi lihtsustamise alase leppe sõlmimises. 9) 22. augustil 2012 sai Venemaa WTO liikmeks. Samal päeval teatas president V. Putin, et loodab varsti koos Kasahstani ja Valgevenega käivitada Euraasia Tolliliidu, mis aga olnuks vastuolus WTO reeglitega ja ENP põhimõtetega
annaabi.ee 
