Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised
Ameerika Ühendriikide programmidele jäävad nad ikka mitmeid kordi alla. Aastakümneid läheb aega, et sellist energiasüsteemi välja töötada, sellepärast peab alustama kohe. Enamustel liikmesmaadel on enda uurimisprogrammid energia kohta ning neil kõigil on peamiselt samad eesmärgid. Selline tegevus on hirmus ressursiraiskamine. Need programmid peavad oma jõud kokku panema ja unustama salapäratsemise. Uurimiste ühendamiseks peab olemas olema kindel energiastrateegia, tänu millele toimuks jõudude kokkupanemine, mitte võistlemine saavutuste eest. Sellisel moel oleks infovool palju suurem ning töö kiirem ja efektiivsem. Õnneks on üks esimesi samme selle ideaali täitmisel juba tehtud, nimelt ITER reaktor, mis on paljude maade teadlaste koostöö vili. See on keskkonnasäästlik tuumareaktor, mis ei tekita keskkonnale ohtlikke aineid. Võib uhkusega tõdeda, et ITERi projekt on just tulevikku suunatud, aga see on siiski piisk meres.
21 3. PORTUGALI MAJANDUS 3.1. Eneergiamajandus Portugal on teinud taastuvenergia tootmise vallas tõsiseid edukaid samme. Portugal on tuule-, päikese- ja hüdroenergia (sh hoovuste ja lainete kasutamisel toodetava energia) tootmise ja kasutamise näitajate poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas 4. kohal, 56,7% Portugalis 2010. aastal tarbitud energiast moodustas taastuvenergia. Riiklik energiastrateegia aastani 2020 näeb ette vähendada Portugali energiasõltuvust 74%. Tammide, tuuleparkide ja kombijaamadesse on selleks perioodiks planeeritud investeeringuid 400 miljoni euro ulatuses. Portugal oli üks esimesi riike, kus valmis elektrilise mobiilsuse võrgustik.[10] Portugali eneergiatarbimine ühe inimese kohta aastal on 2000-5000 kWh. Eneergiatootmine teoastab firma Energias de Portugal(Joon. 8), mis tegeleb
Riiklik energia julgeoleku doktriin (garantii riigile, rahvusvahelisele konkurentsile, Venemaa prežtiis, uute turgude otsimine idast. Venemaa toodab 12% naftast ja põlevkivist, 25% gaasist, 40% naftast ja gaasist moodustab Venemaa eelarve). Naftat, põlevkivi ja gaasi piisavalt, kuid mis saab 40 a. pärast? Otsitakse alternatiivseid allikaid, nt. hüdroenergia, investeeringud, ettevaatlik kasutamine ja energia efektiivsus. Vaade Aasiasse ja Okeaaniasse Euroopa asemel. Venemaa energiastrateegia: tooraine ekspordist edasi innovatsiooni ja ressursideni. Eesmärk saavutada sarnase kliimaga riikide tase (Skandinaavia ja Kanada). Orientatsioon säilitada stabiilne partnerlus... Suurendada Jaapani, Lõuna-Korea ja Hiina osakaalu. Gazprom: 50% +1 kuulub riigile. Gaas suhteliselt monopoliseeritud võrreldes naftaga. 1/3 vene ekspordist on nafta. Probleemid: aegunud, korruptsioon ja pettus, riik omanikuna. Energia julgeolek: Venemaa ja EL
annaabi.ee 
