hakkab inimene kasutama ka otsest päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamise miinus on see, et päikesepaneelides kasutatav mürgine kaadmiumsulfiid on keskkonnale kahjulik. Neis piirkondades, kus puhuvad tugevad tuuled (mere ääres, kõrgendikel), saab kasutada tuuleenergiat. Tuuleenergia puhul tuleb arvestada, et ka tuulistes kohtades ei puhu tuul kogu aeg piisava tugevusega ja tuulegeneraatorid muudavad maastiku looduslikku ilmet. Suurim ja seejuures keskkonnasõbralik energiapotentsiaal on ookeanides tõusu-mõõna- ja merelainete energial, mis oleksid küll väga stabiilsed, kuid vastavat tehnoloogiat alles töötatakse välja. Seismiselt aktiivsetes piirkondades, kus maa seest väljub kuum vesi või aur, saab kasutada geotermilist energiat. Kõige rohkem kasutatakse seda Islandil. Paljudes riikides saab soojus- ja elektrienergia tootmiseks kasutada biomassi. Eestis on selleks eelkõige võsa (hakkepuit) ja pilliroog.Brasiilias juba kasutatakse suhkruroost saadavat
koostöö vili. See on keskkonnasäästlik tuumareaktor, mis ei tekita keskkonnale ohtlikke aineid. Võib uhkusega tõdeda, et ITERi projekt on just tulevikku suunatud, aga see on siiski piisk meres. Rääkides keskkonnaprobleemidest on väga tihti peetud lahenduseks praegust tuumaenergiat. Minu arvates oleks see lahendus viimases hädas. Maailma Looduse fondi rahvusvahelise direktori James Leape sõnul ei ole tuumaenergia lahendus kliimaprobleemidele, kui suudetakse olemasolev energiapotentsiaal taastuvatele energiaallikatele maksma panna ning keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid edasi arendada. Rootsi on pärast hetkelist tuumavaimustust hakanud järjest tuumaenergeetika osa majanduses vähendama. Taastuvate energiallikate maksimaalsele ärakasutamisele peab järjest rohkem rõhuma. Sõna taastuv peab kunagi mängima energiamajanduses võtmerolli. Linnast bussiga sugulastele külla sõites oli üks maantee kinni, nimelt käis seal suur rekonstrueerimine,
Paisude taha kogunenud liiv ja muda võivad tehisjärve puhastamise või paisu purunemise korral matta pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud. Kui paisjärve täidetakse, võib vooluhulk paisust allpool ohtlikult väheneda. Elektrienergia tootmisel on selle sagedaim põhjus inimese teadlik tegevus aeg-ajalt suurendatakse paisutamisega tehisjärve veevarusid. Hüdroenergeetika võiks end õigustada vaid siis, kui elektri tootmisel kasutatakse seniseid paisjärvi ning jõe energiapotentsiaal on üsna suur, näiteks Linnamäe elektrijaama taastamine Jägala jõel. Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks.
erinevate käitumisviiside taga. (Siimon 2003: 206) Erinevad uurijad on toonud välja mitmesuguseid juhile vajalikke isiksuseomadusi. Sellistest uurimustest on selgunud palju juhtimise edukust mõjutavaid omadusi ning ühest vastust sellele probleemile on keeruline leida. Kuid paljudest erinevatest uuringutest saab välja tuua kõige sagedamini esinevad omadused. Nendeks on intelligentsus, mille all mõeldakse üldist arukust ja taibukust ning suur energiapotentsiaal. 2.2 Käitumisteooriad See teooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. 2.2.1 Rensis Likert Eksisteerib kaks samaaegselt ühe isiku puhul välistatud juhi tüüpi. Juht ei saa samaaegselt olla mõlemat tüüpi, ta võib olla vaheldumisi kas üks või teine tüüp 5 · TÖÖTAJAKESKNE JUHT pöörab tähelepanu töötajate arengule ja
koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, stressitaluvus, soov vastutada Keith Davis: -intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine 1.2. Karismaatilise liidri omadused -enesekindlus -domineerimine -paindlik rollide valdamine -endast mulje kujundamine -isiklik veetlus ja külgetõmme 1.3.Isiksuseomaduste teooriad ·Kokkuvõtteks võib tuua: -intelligentsus -suur energiapotentsiaal 2.1. Käitumisteooriad Rensis Likert (1947): 1.töötajakeskne juht töötaja areng, rahulolu, eesmärk arendada kollektiivi, aidata töötajaid iseseisvalt otsustada 2. Töökeskne pöörab tähelepanu töö lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse, võtmesõnaks produktiivsus Juht ei saa olla üheaegselt nii üks kui teine, kuid võib olla mingil hetkel üks, siis teine. 3.1. Olukorraline teooria
annaabi.ee 
