....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest. Eesti elektrijaamas on 8 energiaplokki, Balti elektrijaamas 4 plokki ning gaasiküttel töötav reservi- ja tippkoormuse katlamaja, kus on kolm katelt. Kummaski elektrijaamas on üks uus keevkihttehnoloogial põhinev energiaplokk, ülejäänud on vanemad tolmpõlevkivi põletavad energiaplokid. Elektrienergiaplokk Eesti ja Balti elektrijaamas on kummaski tolmpõlevkivi põletavad energiaplokid. Uutes ehk keevkihtpõletuskateldes põletatakse peenestatud kütus koldesse alt juhitavas
lõikes 8 nimetatud metoodika. (10) Käesolevas paragrahvis nimetatud hindadele ja toetustele lisandub käibemaks. 28. Millised probleemid on Eesti elektri tootmist ootamas aastal 2016? Millised hetkel kasutatavatest suurematest tootmisüksustest jäävad siis kasutusse? Millised on alternatiivid elektri tootmiseks. 2016. aastaks on hetkel kasutatavatest võimsustest käigus vaid Iru Elektrijaam, kaks uut energiaplokki Narva Elektrijaamades ja väikejaamad. Narva EJ s kuni kuue energiaplokki seiskamine või konserveerimine. TUUMAENERGIA. 29. Mis vahe on energiasüsteemil ja elektrisüstreemil ning elektrisüsteemil ja elektrivõrgul? · Energiasüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ja soojuse tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. · Elektrisüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks
lühisvooluga. Isesünkroniseerimisel tekkib elektrijaama kogumislattidel oluline pinge alanemine, mis võib põhjustada häireid elektrijaama omatarbeseadmete talitluses. 10.Generaatori ühendusskeemid süsteemiga Tänapäeval enamus soojuselektrijaamu ehitatakse plokk- põhimõttel, st, et katel-turbiin- generaator-trafo- (ülekandeliin) moodustavad ühtse terviku. Energiaplokk on ühtselt juhitav ja võib töötada täiesti iseseisvalt. Paljudes riikides on tavaks, et ühte energiaplokki vaadeldakse kui eraldi seisvat sõltumatut elektrijaama. Plokkide vahelised paralleelühendused (aur, elekter) on vajalikud vaid plokkide käivitamisel ja seiskamisel. Ploki elektriline skeem sõltub ploki võimsusest ja elektrisüsteemi pingest. Ajalooliselt enim levinud on skeemid, kus generaator ühendatakse plokitrafoga otse, ühendamiseks kasutatakse voolujuhte. Generaatori ja plokitrafo vahelisel ühendusel on üks hargnemine. See ühendus on vajalik omatarbetrafo ühendamiseks
kg CO2/kWhel. Praegu Eestis kehtiva CO2 saastetasu määra korral see idee ilmselt ei leia toetust, lähenemisel Euroopa Liidule CO2 saastetasu määrad tõusevad oluliselt ja seda ideed võiks kaaluda. Kokkuvõtteks. Saastekomponentide emissiooni tase fossiilkütuste kasutamisel konden- satsioon-elektrijaamas on tegelikult paljudest teguritest sõltuv, detailsemad andmed saab leida ainult konkreetset elektrijaama (või energiaplokki) kavandades ning põhi- ja abiseadmeid 6 esitatud arv vastab puidu süsinikusisaldusele, arvutustes võetakse puidu põletamisel CO2 emissioon võrdseks 0-ga, arvestades, et puit on absorbeerinud kasvades CO 2 ümbritsevast õhust ja metsas kõdunedes ta eraldaks samasuure koguse CO2 nagu põletamisel katla koldes. 99(113) Villu Vares Energia ja keskkond
annaabi.ee 
