Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU ...
meie igapäevased sõiduvahendid ning elektritootmine. Seega võib õelda, et nüüdisühiskonnal on loodusressurssidest väga suur sõltuvus ja nende arutu tarbimine viiks taastumatute loodusvarade kindlale hävingule ning võiks sellega kaasa tuua hävitava tagasilöögi moodsa ühiskonna arengule. Selle vastu annab lootust taastuvate energialiikide ja loodusressursside kasutuselevõtt koos kõrgtehnoloogia abiga, mis aitab vähendada meie sõltuvust taastumatutest energialiikidest. Loomulikult võib nüüdisühiskonna edasist arengut mingis piirkonnas mõjutada hävitavalt ka poliitika ning võimul oleva valitsuse tegevus või tegevusetus. Riikides, kus valitseb tsensuur, puudub vaba sõnaõigus, piiratakse ajakirjandust ja käitutakse inimõiguste vastaselt võib ühiskonna areng pidurduda või hoopis seiskuda. Õnneks peab tõdema, et taoliseid diktatuuririike ei ole enam maailmas palju ja need piirkonnad ei mõjuta üleüldiselt nüüdisühiskonna arengut.
suurendanud kodumaist tootmist. Austraalia kulub kõrge arenguga riikide hulka ja elektri tarbimine ja tootmine näitavad, et majandus on heal järjel. Austraalia energiaallikate varusid peaks jätkuma suhteliselt kauaks ajaks ja energiamajandus on väga edukas. Riik võiks siiski rohkem kasutada alternatiivenergiaid, et säästa keskkonda. Ainult 5% energiast on saadud taastuvatest energiaallikatest, kuigi võimalused selleks on olemas. Alternatiivsetest energialiikidest võiks näiteks rohkem kasutada päikeseenergiat, sest seal kuum, kuiv ja päikeseline kliima. Takistuseks on asjaolu, et päikesepaneelid on väga kallid ja teised energiaallikad on odavamad. Maasoojusenergia on on samuti potentsiaalne taastuvenergia allikas, mis on praegu suhteliselt arendamata ja väga vähe kasutatav. Takistusteks on jällegi olnud raha ja sobiva tehnoloogia puudumine. Siiski on viimaste aastatega alternatiivenergia kasutamine suurenenud
Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu olemasolu tähendab elektromagnetilise vastastikmõju olemasolu. 1) elektrilaengut omavad elektronid e, 2) prootonid +e, 3) kvargid +2/3 ja -1/3, üksikult ei eksisteeri, 4) ioonid +- ne, kus n= 1;2;3... Laengu andmine elektriseerimine. Enamus elektriseerimisi on põhjustatud elektronide üleminekust ühest kohast teise, see võib
1 fotoelektriline moodul 2 fotoelektriline sektsioon 3 vaheldi 4 trafo Joonis 5. Fotoelement- ehk fotogalvaaniline päikeseelektrijaam 1 päikesekiirgus 2 fotoelektriliste paneelide väli, 3 alaldi 4 trafo Joonis 6. Sellise tootmisviisi plussid 1) Päikeseenergia on taastuv ja lõputu energiaallikas otseses tähenduses. Niikaua, kui päike on endiselt olemas, on päikeseenergia kättesaadav. 2) Päikeseenergia ei sõltu asukohast erinevalt teistest energialiikidest. Seda leidub nii kõrbes, mägedes kui ka lopsakas metsas. 3) Suured pumbajaamad ja puurimisvõrgud tehakse fossiilkütuste kaevandamiseks maapinna alt. See on kallis ja samas lisanduvad ka jooksvad kulud. Fossiilkütuste hinnad kõiguvad pidevalt, kuna nad sõltuvad nõudmise-pakkumise teguritest. Päikeseenergiaga aga täiesti puudub selline keerukus, kuna see on tasuta! On ainult päikesepaneelide ostmise vaev, mis tasub end aastatega ära.
Eesti Maaülikool Ott Mandel Tuuleenergia Referaat Tartu 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 1. TUULEENERGIA PLUSSID 2. TUULEENERGIA MIINUSED 3. TUULEENERGIA EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus 2 Tuuleenergia on üks mitmetest ,,rohelise" energia liikidest, samuti on see üks vanematest energialiikidest. Inimene on tuuleenergiat enda kasuks ära tarvitanud juba väga ammustest aegadest nt tuuleveskite või purilaevade näol. Elektrienergiaks muundavad tuult aga tuulegeneraatorid. Tuule abil elektri tootmine on kindlasti väga perspektiivikas, eriti kui võtta arvesse tänapäeval aina kallinevaid kütusehindasid ning selle tohutut potensiaali. Samuti ei ole tuuleenergia tootmine otseselt mitte mingilgi moel keskkonnale kahjulik. Traditsiooniline energiatootmine tähendab aga
palju, kuid halvenenud kaevandamistingimuste tõttu on kaevandamine kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kandada lääneosas paiknevas uues piirkonnas, kus on head kaevandamistingimused ja kõrge kvaliteediga süsi. Kiiresti on kasvanud nii kivi- kui pruunsöe kaevandamine Austraalias. Sütt tarbitakse siseturul ja veetakse välja lähematesse regioonidesse, peamiselt Jaapanisse. Arvestatavad kivisöekaevandajad on ka India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa. Vee-energia Taastuvatest energialiikidest kasutatakse tänapäeval kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehopidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks
Jaapanis on 18 tuumajaamas 54 tuumareaktorit, mille koguvõimus on 47 000 MW, mis moodustab 29% Jaapani elektrienergiatoodangust (2010). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi. Jaapanis toodetakse elektrienergiat ühe inimese kohta 8,071.68 kWh (2004), mis näitab et riigi arengutase on kõrge. Soovitaksin riigi energiamajanduse tõhustamiseks neil enda energia tootmist viia paremale tasemele. Jaapan võiks alternatiivsetest energialiikidest võtta kasutusele näiteks tuuleenergia, kuid selle kasutuselevõttu võib takistada vähene tuule olemasolu. Joonis 9. Tuumaenergia tehased Jaapanis Joonis 10. Jaapani tehased. Põllumajandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks, kuna suurem osa maast on väga mägine ning metsane. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on
Kõige suurema osa moodustavad energia tootmisel soojuselektrijaamad (73% - 240 mlrd. kWh), järgmisena tulevad tuumaelektrijaamad (24% - 78 mlrd. kWh), kolmandal kohal on hüdroelektrijaamad (2% - 7 mlrd. kWh) ja 0.3% ulatuses toodetakse energiat teistest allikatest. Elektri tootmine 372.6 miljardit kWh (2008), tarbimine 348.7 miljardit kWh (2008). Eksport 2008 aastal 2.839 miljardit kWh ja import 11.16 miljonit kWh. 10 Alternatiivsetest energialiikidest on Suurbritannias võimalik kasutada hüdroenergiat ja seda juba ka tehakse, kuna see on odav ja keskkonnasõbralik energia saamise võimalus. Tuule- energia nii laialt kasutatud ei ole, kuigi ressursse Suurbritannias selle jaoks oleks. Kuna vihma peetakse inglismaa ilma sünonüümiks ei ole ka päikeseenergia kasutamine laialt levinud. Biomassi energia kasutamine on samuti võimalik, kuna Suurbritannia asub parasvöötmes, kus metsad hästi kasvavad. 5.2 Põllumajandus
selle ümber. See on kogu aeg meie ümber ja teatud tingimustel nähtav. Bioväljalt on võimalik lugeda kõike inimese kohta, kaasa arvatud teda vaevavatest haigustest. Teadlased on sisukohal, et ühtne energiaväli koosneb kas teadusele tundmatutest energialiikidest või peenema võnkesagedusega ainest. Kui mõistame nimetuse "aine" all kondenseerunud energiat, võib 4 aurat vaadelda kui mateeria ja energia vahel olevat substantsi. Paljud energiavälja ehk aura omadused on teadlastele tuntud. Ta on olemas igal pool, kogu ruumis, nii elus kui ka eluta aines ja seob neid nõnda omavahel
sellist perioodiliselt töötavat masinat, mis teeks tööd üheainsa keha jahtumise arvel, ilma, et teiste kehadega toimuks mingisuguseid muutusi. Termodünaamika teist seadust ei saa teistest füüsikaseadustest teoreetiliselt tuletada. Samuti nagu termodünaamika esimene seadus põhineb see katsetel. Termodünaamika teise seaduse füüsikaline sisu seisneb järelduses, et aine molekulide soojusliikumise energia erineb kvalitatiivselt kõigist teistest energialiikidest. Igat liiki energia, v a molekulide soojusliikumise energia, võib täielikult muunduda ükskõik milliseks teiseks energialiigiks, sealhulgas ka soojusliikumise energiaks. Molekulide soojusliikumise energia võib muunduda teisteks energialiikideks ainult osaliselt. Iga protsess, milles mingit liiki energia muundub molekulide soojusliikumise energiaks, on pöördumatu. 10. Ideaalse gaasi olekuvõrrand
annaabi.ee 
