energiamajanduse harud töötavad heas kooskõlas, on kujunenud vaid Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Varsti võiks selline kujuneda ka Ida-Aasias. Mujal on tegemist üksikute riikide või koguni riigiosade omavahel seostamata energiasüsteemidega, mõnikord aga energiamajanduse üksikute harudega, mis pole veel kompleksiks ühinenud. Põhja-Ameerika energiasüsteem on kõige võimsam ja arenenum. Temasse on kaasa haaratud ka Mehhiko. Seal on hästi arenenud kõik energiakompleksi harud: hankivad (nafta- ja gaasiammutamine, söekaevandamine), töötlevad (naftatöötlemine, elektroenergeetika), süsteemi tervikuks siduvad magistraaltorujuhtmete ja kõrgepingeliinide võrk, äriteenused, mida jätkub väljaveoks kogu maailma. Energiatarbimine on äärmiselt suur (Mehhkos siiski hulga madalam kui USA-s ja Kanadas). Sellepärast tuleb siia naftat sisse vedada (peamiselt Ladina-Ameerikast), sütt seevastu saab eksportida, mahud pole seejuures küll kuigi suured.
"Põlevkivitööstus avaldas meile muljet. Soovime, et meil oleks tulevikus ka selline õlitehas ja elektrijaam," olid Jordaania ministri sõnad. Eesti Energial on Jordaanias kaks paralleelset arendusprojekti, õlitehas ning põlevkivielektrijaam. Energiafirma teatel on välismaal arendatava õlitööstuse oluliseks aluseks 2012. aastal Narva lähistel valmiv uue põlvkonna tehnoloogiaga põlevkiviõlitehas Enefit-280. Senise õlitehase ja Eesti elektrijaama kõrvale kerkiva uue energiakompleksi oluline osa on ka uus kahe energiaplokiga elektrijaam. Õlitööstuse ja elektrienergia tootmise ühisosadeks on uues energiakompleksis kütuse etteandesüsteem, uttegaasi(vedelkütuste tootmise käigus tekkiv gaas) põletamine, ühise tuhakäitlussüsteemi, uue jahutusveevõtukoha rajamine ning ühine uus elektrienergia jaotla, teatas Eesti Energia. Kasutatud kirjandus: http://www.ap3.ee/article/2010/9/2/jordaania-minister-tutvus-eesti-polevkivitoostusega http://www.roheline
ristiisa Lazarenko või proovib Lazarenkot toetada ning riskib võimalusega kõigest ilma jääda. Erinevatel ajahetkedel on Tõmosenko nii olude sunnil, kui ka arengu või Ukraina nimel mänginud üle mitmeid oma seniseid koostööpartnereid. Ta otsustas edasi minna. See aga ei tähendanud, et ta loobus presidendi kritiseerimisest. Ta otsustas üksnes veidi pausi pidada ning 1999. aastal asepeaministrina kütte- ja energiakompleksi küsimustes valitsusse minna. ,,Ta ise kommenteeris seda sensatsiooni erakordselt targalt: ,,Oma määramise eest olen ma tänu võlgu presidendile." Ja mõelnud asja üle järele, lisas paljutähenduslikult ,,Kui president langetas selle üsnagi keerulise otsuse minu määramise asjus, mõistis ta nähtavasti: ma ei tea niisugust oligarhi, kes võiks anda mulle altkäemaksu."" (Popov) Võitlus õiglasema Ukraina nimel, esimene vaatlus
http://www.ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3923/new_eri_artiklid_392317 [10.05.2009] 19. Kuressaare Linnavolikogu. 2009. Kuressaare linna jäätmekava 2009-2013. http://74.125.77.132/search? q=cache:0Is5OeAAZcIJ:www.kuressaare.ee/uus/doc.php %3F33927+katlamajades+p %C3%B5letada+rehve&cd=8&hl=et&ct=clnk&gl=ee [10.05.2009] 50 20. Eesti Energia AS. AS Narva Elektrijaamad kavandatava energiakompleksi keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. http://www.powerplant.ee/KSH%20programm%2015_%2005_ %2007%20eesti.pdf [10.05.2009] 21. Ecoenergia OÜ. TIG Tehnoloogia. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/poobus/ase3200_13.pdf [10.05.2009] 22. Liblik, V. 2008. KMH programmi eelnõu. Hansa Biodisel OÜ poolt rajatava vanarehvide pürolüüsi tehase (utiliseerimise tehase) võimaliku keskkonnamõju hindamise programm. http://www.kunda
annaabi.ee 
