sunni liiki või määra; 3) alternatiivne- tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi või määra kohaldamise võimaluse mitmest. PakS-es esinevate õigusnormide struktuuri näited: § 7 Pakendijäätmete taaskasutus 12 (2) Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena. Eelpool toodud normis on lihtne faktiline koosseis (pakendijäätmete taaskasutus) ja alternatiivne dispositsioon (toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena). § 17 Taaskasutusorganisatsiooni akrediteerimine (7) Kui akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon ei suuda osaliselt või täielikult täita temale käesoleva paragrahvi lõikes 4 pandud ülesandeid, võib keskkonnaminister tunnistada akrediteerimise otsuse kehtetuks.
Pakendi korduskasutus- on mis tahes toiming, mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks, tehes seda turul leiduvate ning pakendi uuesti täitmist võimaldavate abitoodete abil või selliste abitoodete abita. Selline korduvalt kasutatud pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele Pakendijäätmete taaskasutus- toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena Pakendijäätmete ringlussevõtt- jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus. Pakendijäätmete energiakasutus Tagatisraha- tagatisraha ehk pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest. Jäätmepõletustehas- tehas kus põletatakse jäätmeid lahti saamiseks?
leiduvate ning pakendi uuesti täitmist võimaldavate abitoodete abil või selliste abitoodete abita. Selline korduvalt kasutatud pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele. 5. Mis on pakendijäätmete taaskasutus? (1) Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmete taaskasutamine jäätmeseaduse § 15 tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena. Arenenud riikides koguneb aastas 100-300 kg jäätmeid inimese kohta, Eestis ~100, maailmas keskmiselt 30 kg inimese kohta. Olmejäätmete massist ~1/3 (mahult ~60%) on pakend. Alates 1970-ndatest aastatest on pakendite hulk iga 5 aastaga kahekordistunud. Materjalid lagunevad aeglaselt: merre visatud klaaspudel või polüstüreen püsib 1000 aastat, konservikarbid 500 a. kilekotid 10-20 a. , pabersalvrätt 3 kuud (merevees). 6
11.08.2004 moodustati pakendi Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmete taaskasutamist korraldavad organisatsioonid taaskasutamine jäätmeseaduse § 15 tähenduses, http://www.koda.ee/index.php?id=1855 arvestades pakendiseaduse erisusi. Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ringlussevõtuna või energiakasutusena. 1. MTÜ Eesti Pakendiringlus §8. Pakendijäätmete ringlussevõtt http://www.pakendiringlus.ee/web2/?cat_ID=7&page_id=29 Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva 2. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa http://www.eto
annaabi.ee 
