Vali hea kuivendusega koht Vali sobiva pinnasega koht Väldi soised paiku Näe ette toidu kasvatamise võimalused Leia puhta vee saamise võimalused Ära hävita ise ilu seda otsides Ehituse Põhimõtted Planeeri majja massiivseid osi, mis salvestavad soojust Kasuta aknaid nii kütte, kui jahutuse eesmärgil Tee majale maksimaalselt hea soojustus Väldi fossiilsete kütuste kasutamist Keemilisi ühendeid sisaldavate materjale tuleks vältida Loodusliku ventilatsiooni kasutus Madala energiakasutusega seadmete kasutus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Materjalid puit: ökoehituse konstruktsioonielemendina konkurentsitu. savi: kergsavisein savipiima ja hakkpuidu või hundinuia segu, mis paigaldatakse seinasaalungite vahele; massiivsavisein põletamata ja pressitud savitellissein, mis on niiskuspuhver.
ainult kõigi (elanikud, ettevõtted, KOV, riik) ühiste jõududega. Eesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel: · Biolagunevate jäätmete tekkimise vähendamine või vältimine tootmises (tooraine ja materjali säästlik kasutamine) · Jäätmete liigiti kogumine (biolagunevate jäätmeliikide kogumine lahus muudest jäätmetest) · Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt (biolagunevate jäätmete põletamine koos energiakasutusega, aia- ja toidujäätmete kompostimine, biogaasi kogumine energia saamiseks; paberi- ja papijäätmete korduvkasutamine). · Üha tugevnevate ladestamispiirangute sisseviimine koostoimes maksusüsteemiga, mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas. · Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest saadud toodete tarvis.
Esimese sammuna energia säästmisel tuleks muuta mõtteviisi ja käitumisharjumusi. Töötajate ja samuti külaliste käitumisharjumused mõjutavad suurel määral energiakasutust. Edukas säästliku energiakasutuse programm algab lihtsatest käitumisharjumuste muutmisest hotelli personali hulgas. Selleks, et töötajad tunneksid ennast osana energiat säästvast ettevõttest, tuleb teha selgitustööd: tutvustada kütte-, ventilatsiooni- ja valgustussüsteemide tööd ja säästva energiakasutusega saavutatavat kokkuhoidu. Tubadesse võiks külastajatele paigutada informatsioonitahvlid ning voldikud säästliku energiakasutuse kohta. Kõrvaloleval diagrammil on kujutatud tüüpiline energiatarbimise jaotus hotellides 2.1 ELEKTER
kogumine ja sorteerimine igas majapidamises. Põhieesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel: · Biolagunevate jäätmete tekkimise vähendamine või vältimine tootmises - tooraine ja materjali säästlik kasutamine. · Jäätmete liigiti kogumine - biolagunevate jäätmeliikide kogumine lahus muudest jäätmetest. · Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt - biolagunevate jäätmete põletamine koos energiakasutusega, aia- ja toidujäätmete kompostimine, biogaasi kogumine energia saamiseks; paberi- ja papijäätmete korduvkasutamine. · Üha tugevnevate ladestamispiirangute sisseviimine koostoimes maksusüsteemiga, mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas. · Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest saadud toodete tarvis.
2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia säästlikuks käsutamiseks ning saasteainete ja jäätmete vähendamiseks. 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - suunata energiapoliitika tehnoloogia täiustamisele, et toota ja tarbida efektiivsemalt; rohkem kasutada taastuvaid energiaallikaid, vähendada energia tootmisel kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside tekkimist; kõigi energiakasutusega kaasnevate keskkonnakaitse-kulude arvestamine energia hinna sisse. 4. Õhukvaliteedi parandamine - vahendada saasteainete emissiooni õhku, pöörates peatähelepanu kliimamuutust põhjustavatele ning osoonikihti kahandavatele ainetele ja transpordisaastele. 5. Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - toetada toorme ja materjalide säästlikku käsutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist,
investeeringu keskmine tootlus aasta (vasakul). Ilma täiendavate toetusteta on korterelamute energiatõhusamaks renoveerimine praeguste energia- ja ehitushindade juures majanduslikult vähe otstarbekas (tasuvusaeg on liiga pikk ja investeeringu tootlikkus on liiga väike), vt. Joonis 14.3, , kus on näidatud vajalik lisatoetuse % kui energiahind jääks tänasele tasemel. Kui renoveerimise lõpplahenduseks on väiksema energiakasutusega elamu (energiatõhususarvu klass D, C), on vajalik lisainvesteering (lisatoetus) väiksem. Praeguste renoveerimistoetuste juures on otstarbekas renoveerida elamu väiksema energiakasutusega elamuks, kuna siis tagab pakutav toetus investeeringu tasuvuse 20- aastase perioodi juures paremini: energiatõhusus-pakett C, B: 35 % lisatoetus tagab investeeringu tasuvuse 20aastase perioodi juures 86 % arvutatud juhtudest;
annaabi.ee 
