soojuskiirguse tüüpi spekter on omane kondenseeritud ainele (vedelikud ja tahked kehad), siis gaasides lisandub sellele nn. taust- ehk foonkiirgusele eraldiseisvatest sagedustest koosnev joonspekter. Joonspektriks nimetatakse viimast aga selle pärast, et tavalistes piluspektrograafides paistab ta koosnevat üksikutest heledatest joontest tumedamal taustal. "Taust" ise kujutab endast joontest tunduvalt nýrgemat (väiksema intensiivsusega) pidevat spektrit, mille energiajaotus vastab soojuskiirguse omale. Kõige hämmastavam oli elektriliste gaaslahenduslampide spekter: madalal rõhul ning temperatuuril töötavas lambis puudus pidev spekter täielikult; peaaegu kogu valgus tuli 5 - 10, tihti 1 - 2 kitsa spektrijoonena, mis andis lampidele iseloomuliku värvuse (neoonlambi punane, naatriumlambi kollane jne. värvus). Me teame, et gaase eristab vedelikest-tahkistest molekulide (aatomite) vahelise vastasmýju puudumine
· Kasvuhooneefekti tekitab infrapunakiirgus Globaalne soojenemine- temperatuur tõuseb ja poolused sulavad. Päikesevalgus tuleb maale, aga ei pääse suure ja O sisalduse pärast välja ja soe õhk koguneb. Jääaeg- päikesevalgus ei pääse atmosfäärist sisse ja temperatuur langeb. · Osoonikiht kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihti lõhuvad peamiselt freoolgaasid. Spektrid · Spektrid- valguse energiajaotus lainepikkuste järgi · Pidevspektril on olemas kogu Mendelejevi tabeli elemendid, nt päikesel · Igal elemendil on oma kindel spekter, mida mõjutavad olek, rõhk ja temperatuur- nende järgi nihkuvad valgusjooned · Kiirgusspekter tekib neeldumisel, sellel on must taust ja värvilised jooned · Neeldumisspekter tekib ergastamisel, kui spektrid neelduvad ja tekitavad musti jooni · Spektraalanalüüs on aine määramine spektri abil. Selle plussid- ei riku aine koostist,
siis... - Põhjustab see elektrivoolu(fotovoolu) - Kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks siis tekib küllastusvool. 14. Kuidas mõjutav fotovoolu tugevust valguse intensiivsus? Miks? - Valguse intensiivsus on seda suurem, mida rohkem on valguvihus footoneid ja mida rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Intensiivsus määrab ära ainest eraldinud elektronide arvu ja seega ka voolutugevuse. 15. Milline on energiajaotus fotoefekti korral? Fotoefekti võrrand. - Väljumistöö, kineetilise energia andmiseks ehk (h x f) - hf= A + mv2 / 2 16. Kas alati tekib fotoefekt kui valgustada metalli pinda? Millest see sõltub? - Ei teki, sõltub sellest millise valgusega on tegu. - Ultravalgus ja violetne tekitavad hästi enamasti, punane aga peaaegu üldse mitte. - See sõltub punapiirist, pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 17. Mis on punapiir?
elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud. 6 Energiamajandus Energiakasutus ja tootmine Suurbritannias on saanud üha suuremat tähelepanu aastate jooksul. Põhifaktor selle juures on Valitsuse pühendumus heitgaaside vähendamiseks. 20. sajandil oli põhiline energiaallikas kivisüsi, mis jättis pärast kasutamist palju ebavajalikke ja kahjulikke jääkprodukte. Energiajaotus: · Transport 35.63% (33.00% 1990-l aastal) · Majapidamised 30.23% (27.70% 1990-l aastal) · Tööstused 21.17% (26.27% 1990-l aastal) · Teenused 12.91% (13.03% 1990-l aastal) Suurbritannia suurte kivisöevarude tõttu ning Põhjamere nafta ja gaasivarude tõttu suudab ta endale energiat toota ise, samas jääb üle ka veel ekspordiks. Suurim elektrienergia tootmiseks kasutatav aine on gaas, seejärel kivisüsi. Suur osa elektrienergiast toodetakse ka
loetakse riskirühmadeks aktiivset või passiivset meditsiinilist implantaati kandvad isikud ja lapseootel naised. Riskirühma kuuluvatele isikutel on soovitatav valida sellised tööalad ja tööülesanded, kus suurte elektromagnetväljadega (nagu näiteks keevitustöödel) kokku ei puututa. 4.Too näiteid protsessidest/seadmetest (väh 7) mis tekitavad tugevat eriti madalsageduslikku magnetvälja : Elektrivõrgu toide: elektrimootoritega süsteemid, transport, keevitus, energiatootmine ja energiajaotus (alajaamad), sulatusahjud 5.Too näiteid (väh 7) protsessidest/seadmetest mis tekitavad tugevat raadiosageduslikku elektromagnetvälja . GSM mobiil võrk, Mobiilside mastid, Tele ja raadioamastid, Võimsad raadiosideantennid, Ülemistel korrustel on sagedused tugevamad. 6.Kirjelda ohumärke. 1)Tugev magnetväli 2)Mitteioniseeriv kiirgus/ elektromagnetväljade oht 3)Aktiivsed siirdtatud südameseadmega isikute sissenemine keelatud 4)Metallist implaatidega isikute sisenemine keelatud
loetakse riskirühmadeks aktiivset või passiivset meditsiinilist implantaati kandvad isikud ja lapseootel naised. Riskirühma kuuluvatele isikutel on soovitatav valida sellised tööalad ja tööülesanded, kus suurte elektromagnetväljadega (nagu näiteks keevitustöödel) kokku ei puututa. 4.Too näiteid protsessidest/seadmetest (väh 7) mis tekitavad tugevat eriti madalsageduslikku magnetvälja : Elektrivõrgu toide: elektrimootoritega süsteemid, transport, keevitus, energiatootmine ja energiajaotus (alajaamad), sulatusahjud 5.Too näiteid (väh 7) protsessidest/seadmetest mis tekitavad tugevat raadiosageduslikku elektromagnetvälja . GSM mobiil võrk, Mobiilside mastid, Tele ja raadioamastid, Võimsad raadiosideantennid, Ülemistel korrustel on sagedused tugevamad. 6.Kirjelda ohumärke. 1)Tugev magnetväli 2)Mitteioniseeriv kiirgus/ elektromagnetväljade oht 3)Aktiivsed siirdtatud südameseadmega isikute sissenemine keelatud 4)Metallist implaatidega isikute sisenemine keelatud
teised faasid. Kolmemõõtmelised defektid tekivad tavaliselt materjali valmistamise tehnoloogilises protsessis ja nad on mittetasakaalulised defektid. 5.7. Aatomvõre võnkumine e. foonon Iga aatom kristallvõres võngub enda võreasendi ümber. Neid vibratsioone võib vaadelda kui defekte. Mitte kõik aatomid ei võngu sama amplituudiga ja sagedusega s.o. energiaga. Antud temperatuuril esineb tasakaaluline energiate jaotus kristallvõre aatomite vahel, kusjuures see energiajaotus muutub ajas juhuslikult. Temperatuuri tõusmisel tõuseb aatomite energia materjalis, sest temperatuur on aatomite ja molekulide vibratsioonivõime mõõduks. Toatemperatuuril on tüüpilised vibratsiooni-sagedused on 1013 vibratsiooni sekundis ja amplituud mõni tuhandik nanomeetrit. Materjalide omadused on sõltuvuses aatomite vibratsioonist. Näiteks, materjali sulamine toimub siis, kui aatomite vibratsioon materjalis on küllalt intensiivne, et lõhkuda suur arv sidemeid aatomite vahel.
annaabi.ee 
