Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. Tarneahelad algavad kliendi juures 2. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid Logistika tähtsus: Fookuses 50-60ndad. Riikide SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikek näitajaid. Nt USA majanduses ületavad logistikakulud reklaamikulusid 10x ning kaitsekulutusi 2x. Hinnanguliselt on arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-15% SKPst. 2002 a globaalsed logistikakulud 13,8% SKPst. Euroopas 13,3%, USAs 9,3%. Tüüpiliselt on mikrofirmade logistikakulud rohkem kui 2x suurfirmade kuludest kõrgemad.Tavaliselt lähtutakse siigi või piirkonna
tootmispõhimõtted, IT ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiire areng. · Oluliseks on saanud keskendumine järgnevatele aspektidele: o Klientide nõudlikkuse kasv/turundus/klindisuhtlus o Innovatsioon (masstootmise vähenemine, paindlikus, integratsioon) Logistika mikro- ja makromajanduslik tähtsus · Riikide sisemine kogutoodangu (SKT) olulise komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, tootlikust, energiahindu ja väliskaubandusbilanssi. · Logistikalulud moodustavad 10-15% kogu SKT-st · Logistikaturu suurus (RKT-st) Eestis on 17%, Klaus & Kille 2007 Logistika arengusuunad · Peamised Euroopa logistika arengusuunad 21. Sajandil on alljärgnevad (Skjoett- Larsen 2000) o Tarneahela juhtimine (Ikea, Lego) o Tarneahela globaliseerumine (Hiina, India, Brasiilia) o Strateegilised partnerlussuhted (outsource'ka mittepõhitegevus)
i) Logistika on teadus süsteemi talitluseks vajalike ressursside hanke ja kasutamise juhtimisest. j) Logistika on toote kulgemise korraldamine tootjast tarbijani. Logistika tähtsus Mikro- ja makromajanduslik tähtsus – logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduskulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistikakulud. Logistika on SKT üks komponentidest ja see mõjutab inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskauandusbilanssi jm makromajanduslikke näitajaid. Arenenud riikides võib öelda, et logistika on riigi vereringe, sest ilma logistikata ei toimi ükski äri. 2 1) Geograafiline tähtsus. Ükski piirkond ei suuda toota kõiki vajalikke põllumajandussaadusi ega ole ka piirkondi, kus leidus kõiki ressursse ja maavarasid, et toota vajalikke hüviseid
5. spetsialiseerumise süvenemine 6. uued tootmiskontseptsioonid (just in time, paindlik tootmine) 7. Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsiooniline areng (PC-d, EDI, Internet). Logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduslikke kulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistilised kulud. Märkimisväärse riikide sisemise kogutoodangu (SKT) komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm. makromajanduslikke näitajaid. USA majanduses ületavad kulud logistikale reklaamikulusid 10 korda ning kaitsekulutusi 2 korda. Hinnanguliselt moodustavad arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-17% SKP-st. Mainitud arv põhineb erinevatel hinnangutel, kuna siiani puudub üldtunnustatud metoodika nii riikide kui ettevõtete logistikakulude mõõtmiseks. Algselt kasvas logistika tähtsus tootmises (tootmislogistika) (Just in Time, postponement, single
annaabi.ee 
