Enne Pärast Three Mile Island’i õnnnetus ❏ 28. märts 1979 ❏ Ühe kergveereaktori (TMI-2) jahutusveepumpade ja turbiini seiskumine ❏ Katkes soojusülekanne reaktori primaarsüsteemist sekundaarsüsteemi ❏ 5. astme õnnetus ❏ Õnnetuse tagajärjel ei hukkunud inimesi ❏ Suur majanduslik kahju ja tagasilöök USA tuumaenergeetikale Enne Pärast Tšernobõli tuumakatastroof ❏ 26. aprill 1986 ❏ Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. energiabloki plahvatus ❏ Reaktor viidi ebastabiilsesse olekusse selle turvasüsteemide katsetamisel ❏ 7. astme õnnetus ❏ Õnnetust hoiti salajas, esialgu ei toimunud evakueerimist ❏ Kiiritussurm ioniseeriva kiirguse tagajärjel ❏ Radioaktiivne pilv ning saastatus Venemaa, Ukraina ja eriti Valgevene aladel ❏ Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 Enne Pärast Goiânia õnnetus ❏ 13. september 1987
sulgeda betoonsarkofaagiga.Keegi ei mõõtnud täpselt kui suure kiirguse doosi said need mehed.Üle riigi piiride kandunud radioaktiivne pilv põhjustas palju katastroofe.Tsernobõli mõju kestab tänaseni. 3 Ajalooline õiend 26.aprillil 1986 kell 1:23:58 purustas sariplahvatus Ukrainas Valgevene piiri lähedal asuva Tsornobõli aatomi elektrijaama 4.energiabloki reaktori koos hoonega. Tsornobõli plahvatuses sai 20.sajandi kõige suurem tehnikakatastroof. Tsornobõli tagajärjel kaotas maa 485 küla ja asulat neist 70 on nüüd juba igaveseks maha maapõue maetud.Katastroofi tõttu kõige enam kannatanud Gomeli ja Mogljovi oblasti suremus sündimust 20%.Katastroofi tagajärjel paiskus atmosfääri 50 miljonit Ci(küriid) radionukliide,70% sellest langes Valgevene pinnale.23% maa territooriumist on saastatud tseesiumi 137 radionukliididega.
Tark on seetõttu oodata ja teha tarku otsuseid optimaalsel ajal, sest praegu käib hoogne põhimõtteliselt uute neljanda põlvkonna reaktorite väljatöötamine ja just sellele reele peame jõudma kunagi ka meie. Tuumaenergeetika Eestis ei vastanduks põlevkivienergeetikale, sest tippkoormuste katmine jääb endiselt eeskätt põlevkivi- ja gaasijaamade ülesandeks. See nõuab aga Narva jaamade kolmanda ja neljanda energiabloki kiiret renoveerimist, sest vastavalt Euroopa Liidu keskkonnanõuetele ja Eesti ühinemistingimustele EL-iga pole vanade tolmpõletuskatelde kasutamine pärast 2015. aastat enam võimalik. Kui Eesti riik ja Eesti Energia on nii rikkad, et üheaegselt panustada Narva jaamadesse ja Ignalina tuumajaama, siis ei ole põhjust sellele vastu seista, kuid ilmselt pole liigne kiirustamine eesti rahvale parim lahendus! Kümme korda
kasutatakse järelküttepindu vee-eelsoojendit e ökonomaiserit ja põlemisõhu eelsoojendit, mis võimaldab energeetilise aurukatla kasuteguri tõsta 90 95%. Kui auru rõhk ületab kriitilise (21,1 MPa), siis kaob vee ja aurufaasi eralduspiir ning trumliga loomuliku tsirkulatsiooniga aurukatel tuleb asendada otsevoolukatlaga, milles vesi pumbatakse läbi järjestikuste küttepindade torude kuni auru vajaliku lõpptemperatuuri saavutamiseni. Joonis 5.46. Kondensatsioon-energiabloki põhimõtteline skeem Aurukatelde areng on olnud tihedas seoses aurumasina arenguga. Esimeste aurukatelde loojateks võib pidada Prantsuse päritoluga Briti füüsikut Denis Papin'i, kelle keedukatel (1679) praktilist kasutust ei leidnud, ja Briti inseneri Thomas Savery'd, kelle aurkäitlusega veepump patenteeriti 1698.a. Aurugeneraatori konstruktsioon sõltub olulisel määral kasutatavast kütusest ja põletustehnoloogiast. 5.2.2 Tahkekütuse põletustehnoloogiad
o ainult elektrienergia tootmiseks; o nii elektrienergia kui ka soojusenergia tootmiseks; o ainult soojusenergia tootmiseks. Aatomielektrijaamade eelised: o kahjulike jäätmete puudumine; o radioaktiivseid jäätmeid on mitu korda vähem söe baasil töötaval analoogsel elektrijaamal; o kasutatava kütuse väike maht, võimalus peale tema ümbertöötlust kasutada korduvalt; o suur võimsus: 10001600 MWh energiabloki kohta; o madal energia, eriti soojusenergia omahind. Aatomielektrijaamade puudused: o kiiritatav kütus on ohtlik, mis nõuab keerulisi ja kalleid abinõusid tema ümbertöötlemisel ja hoidmisel; o mittesoovitav vahelduva võimsusega soojusneutronitel töötava reaktori töötamise reziim; o äärmiselt väikese tõenäolisusega, kuid siiski on tema intsidendid väga suurte tagajärgedega;
annaabi.ee 
