3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niiskustehnilise toimivuse kontroll; · kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll; · niiskuse liikumine ja mõju materjalide kestvusele; · sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele; · tarindite niiskumine ja kuivamine; · lisasoojustamise mõju analüüs; · soojusjuhtivus erinevatel aastaaegadel; · sisekliimatingimused; · energiaarvutused; 4. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid (loetleda erinevaid). · kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; · materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; · metallide korrosiooni vältimine; · materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; · värvimuutus; · pragunemine; · liimide ja värvide nakke kadumine; · betooni karboniseerumise vältimine; · energiakulu vähendamine;
tingimustest; arvestatakse niiskuse ja soojuse mahtuvusega; arvutus on keerukam). Arvutusliku analüüsi tüüpilised analüüsid: Niiskustehnilise toimivuse kontroll, kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll, niiskuse liikumine ja sell mõju materjalide kestvusele, sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele, tarindi niiskumine ja kuivamine, lisasoojustamise mõju analüüs, soojusläbivus erinevatel aasta- aegadel, sisekliima tingimused, energiaarvutused. Uuring labori tingimustes – laboris imiteeritakse erinevaid keskkonnatingimusi. Seda tehakse kliimakambriga. Kliimakamber koosneb kahest osast: sise- ja väliskliima kambrist. Teiseks uurimise seadmeks on õhulekete mõõteseade. Samuti püstitakse testhooneid, kus uuritakse erinevaid piirete lahendusi, kütte- ja ventilatsiooni seadmeid jms. Uuringud välitingimustes – Termopildid, proovikehade võtmine hallituse ja liigniiskuse tuvastamiseks, õhulekete mõõtmine. 4
184 11.2 Arvutuslik analüüs 11.2.1 Meetodid 11.2.1.1 Energiaarvutused Vältimaks hoonete kasutuse mõju energiatõhususe hindamisele, on energiaarvutused tehtud hoonete standardkasutusel ja ühtse arvutusmetoodika alusel. Kõnesolevas uuringus on puidust korterelamute energiatõhususe analüüsil kasutatud VV. määruse nr. 258 (RT I 2007, 72, 445) „Energiatõhususe miinimumnõuded“ arvutuse aluseid. Nimetatud määruses on esitatud hoonete standardkasutus koos hoone ja tehnosüsteemide kasutus- ja käiduaegade ning vabasoojuse lähteandmed. Energiatõhususe analüüsimisel on tüüpelamud modelleeritud dünaamilise
Soojustagastuse mõju tuleb rohkem esile, kui hoonepiirded on õhupidavad ja enamus õhku vahetub soojus- tagasti kaudu. Ventilatsioon võib olla nii loomulik kui ka mehaaniline. Tähtis on, et ventilatsioon tagaks piisava õhuvahetuse. Hea ventilatsioon tagab piisava õhuvahetuse, on energiatõhus, vaikne, ei tekita tõmbust ning on kergelt reguleeritav. Joonis 9.15 ja Joonis 9.16-l on toodud sissepuhke-väljatõmbeventilatsiooni põhimõttelised skeemid hoonele, millele tehti ka energiaarvutused. Esimesel variandil paikneb sissepuhkeõhu torustik hoone keskel, teisel variandil hoone servas. Torustikku on võimalik paigaldada 107 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I vahelakke, talade vahele või pööningule. Seega torustik ei häiri oluliselt siseruume. Pööningule paigaldatav torustik tuleb soojustada. Soojustada tuleb ka ventilatsiooniseadme ja
annaabi.ee 
