vett kätte, siis võib tekkida füsioloogiline põud. TAKSONOOMILISED ÜHIKUD · sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm- vahtralised Aceraceae · perekond-sarnaste tunnustega liikide rühm- vaher Acer · liiki- sarnased isendid moodustavad LIIGI (h.vaher; punane vaher) · hübriidliik- hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Need saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. NT arukase ja sookase vahel, enelatel, viirpuudel · aedvorm- · sort-on inimese poolt selektsiooni teel aretatud teisend, mida kasvatatakse kultuurtaimedena. Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel.
Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites , sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel, samuti erinevate pajuliikide vahel, enelatel, viirpuudel. Liigist suuremateks üksusteks on : · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik Taimeriiki võib käsitleda püramiidi tipuna, mille alla mahuvad kõik teised üksused. Kõik Eestis kasvavad puittaimed kuuluvad kahte hõimkonda: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Puittaimede rühmitamine Puittaimi leidub maailmas väga erineva kuju ja suurusega. Nende omadused sõltuvad nii
4.18.1. Kirjeldus Põhjapoolkeral kasvab üle 70 liigi enelaid (Spireae), kes kuuluvad roosõieliste sugukonda. Nendele on iseloomulikud terved lehed, mis paiknevad varrel vahelduvalt. Pisikesed arvukad õied (valged või roosad) on koondunud eri kuju ja suurusega õisikutesse. Õitsemisajal enamus enelate õisikud ripuvad kaarduvatel võrsetel nagu oleks tegemist vanikuga. Selle iseärasusega on seotud ka liiginimetus (kreeka keeles speira tähendab kaardu). Varakult (mais-juunis) õitsvatel enelatel on õisikud valged, need moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Liikidel, mis õitsevad suvel (juunis-juulis), on õisikud nii valged kui roosad ja need asetsevad eelmise aasta lühivõrsetel või jooksva aasta võrsetel. Aga enelatel, mis õitsevad augustis-septembris, on õisikud koonilised või pöörises ja paiknevad noorte võrsete tippudes, sageli on nad roosad ja mõnikord isegi vaarikpunased (Seemnemaailm 2013).
Enelate juurestik asub pinnapealselt, seda peab kobestamisel 11 arvestama, et mitte vigastada juuri. Teisel kasvuaastal algab põõsa ja juurestiku hargnemine. Tavaliselt 3-4 aastaselt algab ka õitsemine. Siis on soovitav enelaid sagedamini kasta, kuna veepuudus muudab õisikute värvi, ka võivad õied enneaegselt pudeneda. Silmas tuleb pidada seda, et kevadel õitsevatel enelatel on enamasti lühike kasvuperiood ja neid tuleb paljundada varakult, enne kui võrsed jõuavad puituda. Pikkade üheaastaste võrsetega enelaid on lihtne paljundada ka pistokstega. Tuhkurenelat saab paljundada ka juurevõsudega. Et vältida seenhaigusi, tuleks pärast tõusmete ilmumist töödelda kaaliumpermanganaadi lahusega või fundasooliga (20g /10 l veele) arvestades 10 l lahust 3 ruutmeetrile . Elujõulisuse suurendamine
annaabi.ee 
