piisavalt suureks, et ümber istutada, tuleks iga taim eraldi potti panna. Esimesel kahel aastal kasvavad uued taimed väga aeglaselt, sest nad kasvatavad korralikku juurestikku. Ka potis kasvades on kasulik neid hoida jahedas esimesel talvel, ning maha istutada hiliskevadel (Plants For A Future). 4.16. Spiraea Japonica Jaapani enelas 4.16.1. Kirjeldus Jaapani enelas (spireaea japonica) on püstiste okstega kuni 1 meetri kõrgune kausja- või kerakujuga põõsas, mis kuulub enelate perekonda (Spireaea). Eestis looduslikult ei kasva kuid looduslikult levib Jaapanis, Koreas ja Hiinas. Ta lehed on piklikmunajad kuni elliptilised, kiilja alusega, 57 cm pikad, kuni 2 cm laiad ja kahelissaagja servaga. Kevadel on lehed punakates toonides, suvel rohelised, alt sinakad ja sügisel erekollased kuni purpursed. Õied on hele- kuni tumeroosad ja asuvad sama aasta võrsete tippudes suhteliselt laiades lamedais kännasjais õisikuis. Jaapani enelas õitseb 45 päeva juulis-
Juurestik koosneb vaid ühest juurest, millest lähtub paar kõrvalharu. 2-3 kuud peale tõusmete ilmumist või ka järgmisel aastal on soovitav taimed pikeerida. Seda on parem teha pilves ilmaga või õhtul. Seemikud võetakse üles, juuri lühendatakse see stimulerib hargnemist ja siis istutatakse peenrasse. Pikeeritud taimi kastetakse, kobestatakse, multsitakse. Esimesel aastal kasvavad seemikud 5-10cm pikkuseks. Teisest aastast kasv kiireneb. Enelate juurestik asub pinnapealselt, seda peab kobestamisel 11 arvestama, et mitte vigastada juuri. Teisel kasvuaastal algab põõsa ja juurestiku hargnemine. Tavaliselt 3-4 aastaselt algab ka õitsemine. Siis on soovitav enelaid sagedamini kasta, kuna veepuudus muudab õisikute värvi, ka võivad õied enneaegselt pudeneda
välja lõigates, kuid pihlenela puhul võib seda teha ka kõiki oksi umbes 10 cm maapinnast tagasilõigates.Hui asendusvõrseid peaks tekkima soovitust rohkem, siis need omakorda harvendatakse (Puittaimede hooldusjuhend” Kadi Mõttus). Pihlenelat väetetakse vee ja väetise seguga kastes. Kastmise asemel võib panna väetist taime ümber sinna, kus taim el on juurestik (Calmia). 28. Spiraea japonica - jaapani enelas 28.1 Lühikirjeldus Jaapani enelate (ladina k. Spiraea japonica) õitsemist on võimatu mitte tähele panna, sest kui see juuni lõpus−juuli alguses algab, hakkavad paljud haljasalad rõõmsalt roosatama-punetama ja aedadesse tekivad säravad värvilaigud (Maaleht 2014). Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised
seejärel nii vara kevadel kui võimalik. Kui seemned on idanenud ja kasvanud piisavalt suureks, et ümber istutada, tuleks iga taim eraldi potti panna. Esimesel kahel aastal kasvavad uued taimed väga aeglaselt, sest nad kasvatavad korralikku juurestikku. Ka potis kasvades on kasulik neid hoida jahedas esimesel talvel, ning maha istutada hiliskevadel. JAAPANI ENELAS (Spiraea japonica) Joonis 28. Jaapani enelas. http://www.eol.org/pages/627220/overview Iseloomustus Jaapani enelate õitsemist on võimatu mitte tähele panna, sest kui see juuni lõpus − juuli alguses algab, hakkavad paljud haljasalad rõõmsalt roosatama-punetama ja aedadesse tekivad säravad värvilaigud. Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks