Kindla ülesande rakus avalduvad vaid sellele vajalikud geenid, ülejäänud blokeeritud. Kude*- ühesuguse ehitusega, talitusega ja päritoluga rakud koos vaheainega. Eristatakse nelja tüüpi: 1. Epiteelkude Jaguneb kaheks pinna- ja näärmeepiteel Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Seda koetüüpi leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Veresoonte sisepinna epiteeli nim endoteeliks. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesanne on eristada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt lima rasu, higi ja hormoone. 2. Lihaskoed Silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 3. Sidekide 4. Närvikude Rakud saadavad signaale lähedale ja kaugele Parakriine signaliseerimine*- signaalained mõjutavad lähemaid rakke Endokriine signaliseerime- signaalilained mõjutavad vereringe vahendusel kaugemaid rakke
retiikulumiga integumentaalseks tapetkihiks ehk endoteeliks. Mikropüüli ja platsenta vastastikuse asendi alusel eristatakse
pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete jaotuse alusena arvestatakse nebde lõpposade kuju ja viimakäigu hargnemist.
c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti- suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete jaotuse alusena arvestatakse nebde lõpposade kuju ja viimakäigu hargnemist
pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete jaotuse alusena arvestatakse nebde lõpposade kuju ja viimakäigu hargnemist.
kusepõide. Mis on kardiogeenne mesoderm? Kardiogeenne mesoderm on kaela piirkonnas olev ala, kus paiknevad kaks gruppi südamerakke lateraalplaadi mesodermis. Kardiogeensest mesodermist tekib neurula staadiumis torujas organ, selle tekel alustab tööd süda. Kardiogeenne mesoderm on laiem, kui tegelik ala, millest süda tekib. Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest? Esmalt diferentseerub kardiogeenne mesoderm endokardi endoteeliks, kodade ja vatsakeste müotsüüdideks. Vatsakeste müotsüüdidest omakorda muutuvad osad Purkinje kiududeks ja endokardi endoteelis saab osast endokardiaalse padjandi rakud. Südame neuraalhari ja tema derivaadid Südame neuraalhari paikneb pea ja kere neuraalharja vahel ning moodustab suurte arterite lihaselise seina ja kopsutüve septumi (vaheseina). Neuraalharja rakud arenevad melanotsüüdideks, neuroniteks, kõhreteks ja sidekoeks.
annaabi.ee 
