Südame paremas pooles asetsevad koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline vahesein. Vasakust vatsakesest väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter – kopsutüvi. Sõda koosneb tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiga ja seestpoolt endokardiga. Süda on sopistunud südamepauna. Südame kestad ja klapid Südamesin on kolmekestaline, seest väljapoole sise-, lihas- ja väliskest. Sisekest ehk endokard. Selle kurrud moodustavad südameklapid. Õhuke tugev sidekoelis-elastne kest. Südamelihas ehk müokard. Koosneb südamelihaskiudude võrgustikust. Selles kapillaaride võrgustik. Väliskest ehk epikard. Südamepauna kest. Vasak ja parem koja-vatsakese klapp sulgeb koja-vatsakese suistikke
Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem koja seinast. Vasakust vatsakesest väljub suurt vereringet varustav aort ning paremast kopsutüvi. Aort on varustatud aordiklapiga, mis takistab vere tagasivoolu vatsakesse. Kopsutüvesuudmes paikneb analoogne kopsutüveklapp. Aordi algusosast algavad kaks südant toitvat pärgarterit. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast e. müokardist, mis on väljastpoolt kaetud epikardiga ning seestpoolt endokardiga. Kodade ja vatsakeste müokard on omavahel seotud vaid sidekoega ning lihaseline side puudub v.a. atrioventrikulaarkimp, mis kuulub südame erutusjuhtesüsteemi. Süda on analoogselt kopsudele sopistunud serooskestalisse kotti, mida nim südamepaunaks e. perikardiks. 44. Suur ja väike vereringe Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väikeses ehk kopsuvereringes rikastub veri hapnikuga ning suure vereringe kapillaaristiku kaudu toimub kogu organismi
südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Vatsakestest on vasak suurem ja ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem kodade seinast. Vasakust vatsakeset väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter kopsutüvi. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud.
veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Vatsakestest on vasak suurem ja ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem kodade seinast. Vasakust vatsakeset väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter kopsutüvi. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud.
südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Vatsakestest on vasak suurem ja ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem kodade seinast. Vasakust vatsakeset väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter kopsutüvi. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud.
annaabi.ee 
