Tema taga jooksid aga 2 koera, kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik, kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema armunud sellesse tüdrukusse rohkem kui Nostagio Traversarosse. Ratsanik oli end ühel päeval suurtes armuvaludes ära tapnud ning põrgusse jõudes pandi tema ja tüdruku peale niisugune karistus, et iga kord kui ta tüdruku kätte saab tapab ta tema selle sama floretiga millega oli endki tapnud ning avab tal külje ning kisub kehast välja ta külma südame. Ning see toimus iga reede täpselt samas kohas. Nostagio lõi kartma ning vaatas kui rüütel oma karistuse täide viis. Nostagiol tekkis mõte. Ta laskis oma sõpradel ja sugulastel kutsuda Traversaro koos oma tütre ja naisega sinna samma järgmisel reedel lõunale. Kui reede kätte jõudis sättis ta laua nii, et kui too ratsanik ja tüdruk jälle ilmuvad, näevad seda kõik
ametnik, arvatavasti kohtuministeeriumis. Kõige rohkem kõneainet pakkus majas Goriot, keda hüüti isa Goriotiks. Ta oli eriskummaline mees, kes algselt elas kõige rikkamas ja uhkemas korteris, kuid järk-järkult vähendas oma luksusi ning lõpuks elas viletsuses. Algul proua Vauquer väga hoidis teda, ta oli justkui armunud mehe rikkusesse, ta unistas vahel, et abiellub ning sattub uhkesse seltskonda ja saab tähtsaks prouaks. Proua pakkus härrale sardiine süüa ning lõhnastas endki, kuid miski ei võtnud vedu, naine solvus igaveseks mehe peale, et too temast välja ei teinud. Goriot ise oli endine nuudlivabrikant, kes oli osanud õigel ajal rikastuda. Keegi ei teadnud eriti ta minevikust, teda külastasid tihti 2 ilusat naist, keda peeti ta armukesteks, kuid tegelt olid need ta tütred, kellele vaene mees nii andunud oli ja kõik hinge tagant ära andis. Veel elas majas üks umbes neljakümneaastane mees, kes kandis musta
Raskolnikov tahab teada, kuidas kätte saada oma uuri, mille ta oli liigkasuvõtjale pantinud. Porfiri soovitab minna jaoskonda ja kirjutada avaldus. Vestluse käigus tuleb jutuks Raskolnikovi artikkel, mille mõtte ta avab: Inimesed jagunevad kaheks - harilikud ja geeniused. Et tekitada murranguid maailma arengus on geeniustel lubatud üle astuda seadustest ja ka tappa. Näitena toob ta Napoleoni. Raskolnikov peab endki geeniuseks, kuid süümepiinade tõttu hakkab ta selles kahtlema. Raskolnikov läks hirmunult koju, uurima, et ega tal mõrvapäeval ükski süütõend laokile ei jäänud. Teda käis otsimas mingi mees, kes nimetas teda mõrtsukaks. Järgmisel päeval tuli Raskolnikovi juurde Svidrigailov, kes räägib, et ta naine on surnud ja jättis talle päranduseks 1000 rubla. Omalt poolt pakkus Svidrigailov Dunjale veel 10 00 rubla ilma igasuguse tagamõtteta, kuna pole enam Dunjast huvitatud
LK 68 kraam. Vabadussõda algas enamlased tungisid Narva (28. nov 1918). 1920. a Tartu rahu (Vene lubas seda iseseisvust igavesti tunnistada) Küsimused LK 79: - 1. Põhjused, miks polnud riigid Esimese maailmasõja tulemustega rahul: o Saksamaa polnud rahul Versailles’i rahulepingu tingimustega, sest need pidid olema ebaõiglased  nad pidid loovutama naabritele alasid o Venemaa pidas endki kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada o Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid, nende kasu sõjast oli null - 2. Kolm olulisemat probleemi Saksamaal pärast I MS-i: o hüperinflatsioon – raha kaotas kiirelt väärtust, keskklassi inimesed jäid kõigist oma säästudest ilma o sügav poliitiline kriis 1923. aastal – lihtne võimalus riigis võimu haarata
teise lehma udara või toitumusega ja missugust jalga see või teine hobune lonkab (või missugust ühte jalga ta EI LONKA)! Ja siis, keset üldist Daciate ja Equuste- liiklust ta lähenes, SUUR Ja VALGE, nagu emaarmastus, meie armas buss nagu teisest maailmast, ees rõõmsalt vehkivad kogud. Igiliikur Urmas ja Karu-bussijuhid olid ka ainukestena kontaktsed , kõik teised magasid kuidas juhtus. Tegime siis teed käte-jalgade segadikus ja nihutasime endki kuhugi pinkidele, bussijäänud asju otsides. Pool tunnikest õndsat und.. ja siis algas Suur Tõusmine ehk Karu Soolo Ceausescu Juurde Külla. Woow, see oli juba midagi! Mujale ei saanud sõita kui aina üles ja VÄGA üles! Mõtlesin õudusega, kui keegi sama suur vastu tuleb! Koos päikesekiirtega jõudsime kurule, läbisime tunneli ja kella üheksa paiku jäime bussiga kaheksaks tunniks ,,puhkeasendisse" Kõik aeti unesegaselt kibekülma tuule kätte
annaabi.ee 
