Maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajaskaalas eriti püsivad, seega on Baikal väga unikaalne nähtus. Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime ja loomaliigi. Järves elab üle 50 kalaliigi. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus. Idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud.
Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas). Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid (Baikalskis), soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse
Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed[viide?]. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid[viide?]. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas). 6 Baikali kliima Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Aasta keskmine temperatuur on 0,4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 453 mm
Eestis on seni kirjeldatud veidi üle 25 000 liigi ja olla võiks vähemalt 40 000. Suurimad lüngad meie teadmistes: Ökosüsteemid: meri ja troopilised vihmametsad Taksonid: parasiidid ja parasitoidid, seened ja mikroorganismid, ümarloomad, kõdulestad, putukad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Kuumad punktid on piirkonnad, kuna on suur liigirikkus ja suur endeemide rohkus. Nt: Himaalaja, Sri Lanka, Tansaania, Amazonase vihmametsad, Hawaii. 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Stabiilses keskkonnas suureneb populatsiooni arvukus tavaliselt kuni keskkonna kandevõime piirini, pärast seda tasandub keskmine sündimus võrdseks keskmise suremusega ning populatsioon enam ei kasva. Reaalses populatsioonis aga ei anna iga isend keskmise sündimuse tasemega võrdselt hulgal järglasi – ta ei pruugi neid üldse saada või saab vähem
Iga uus liik areneb välja mingil piiratud alal, kui liik mujale levida ei suuda, on tegemist endeemiga Kui mingi liik on esialgu laia levikuga, kuid aja möödudes suudab säilida vaid piiratud alal, on tegemist evolutsioonilise reliktiga. Endeemsete liikide osakaal eluslooduses on heaks indikaatoriks, kui kaua on ala isoleeritud olnud Mida pikem on isolatsioon, seda suuremaks muutuvad sugulasrühmade erinevused üksteisest Euroopa mäestike flooras on selgelt näha, et lõuna pool on endeemide osakaal suurem (Tatrates 12%, Kreekas 37%) Neoendeem – hiljuti kujunenud liik, mis pole veel jõudnud areaali suurendada (Kalifornia) Paleoendeem – pika isolatsiooni käigus kujunenud liik (Austraalia, Okeaania, Hawaii) Populatsioon Kui palju ühe liigi isendeid saab piiratud territooriumil koos eksisteerida? Populatsiooni arvukus sõltub ◦ Kliimast ◦ Ressursside kättesaadavusest ◦ Toitumisstrateegiast ◦
Emigratsioon väljaränne. Emissioon saasteallikast õhkkonda paisatava aine hulk, mõõdetuna massiühikuis ajaühiku kohta. Tehnikas iseloomustatakse e-i ka õhku paisatavate gaaside ruumalaga väljumistemperatuuril. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Endemism päriskodusus, mingile alale ainuomaste taksonite (endeemide) olemasolu. Rohke e. viitab ala isoleeritusele ja on selle regionaalse liigestamise aluseid. Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energiametsad, energiavõsad kultuurpuistud ja -põõsastikud, mida rajatakse biomassienergia saamiseks. E-d on taastuv ja keskkonda vähe saastav energiaallikas, mis tagab looduses loomuliku aineringe ja võimaldab fossiilkütuseid säästa.
annaabi.ee 
