kirjanduses: Hutcheon: postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid samaaegselt teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui selle mõjuvõimust. F. Jameson, pastišš kui ‘tühi paroodia’ (blank parody), iseloom. Postmodernismile. 18. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada. 19. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet. Uuskriitika moto “The text itself” - tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust
pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik, Loomine (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad) Tänapäevamüüdid (nt. the American dream) "Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada," "Müüt, mis on seotud oma tekkeajaga, muutub kollektiivile hiljem teatud vaimseks toetuspunktiks. Sealt ammutatakse eeskujud, seal müüdis leitakse lohutust, kinnitust oma identiteedile, püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolu keelekollektiivina, rahvusena. Müüt on seega võim, vägi. Müüdi võim(sus) ilmneb ta lepituslikkuses ja sidususes. Sellisena astub müüdi võim vastu
pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik, Loomine (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised – Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad) Tänapäevamüüdid (nt. the American dream) “Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada,” ”Müüt, mis on seotud oma tekkeajaga, muutub kollektiivile hiljem teatud vaimseks toetuspunktiks. Sealt ammutatakse eeskujud, seal – müüdis – leitakse lohutust, kinnitust oma identiteedile, püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolu keelekollektiivina, rahvusena. Müüt on seega võim, vägi. Müüdi võim(sus) ilmneb ta lepituslikkuses ja sidususes
Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad). Ka tänapäevamüüdid. Jaan Puhvel: ,,Müüdis väljendub mõtemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada". Rein Veidemann: ,,Müüt, mis on seotud oma tekkeajaga, muutub kollektiiviline hiljem teatud vaimseks toetuspunktiks. Sealt ammutatakse eeskujud, seal müüdis leitakse lohutust, kinnitust oma identiteedile, püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolule keelekollektiivina, rahvusena. Müüt on seega võim, vägi. Müüdi võim(sus) ilmneb ta lepituslikkuses ja sidususes
annaabi.ee 
