4. Tegelased Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Teos tutvustab kuute linnaelu tegelast Eero- luuletaja, kuid ta ei teadnud ise päris hästi kellele. Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress. Eero oli teoses esimene, keda tutvustati, ta elas Mustamäe südames, kuuendal korrusel, suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku. August Kask elas Eeroga samas majas, aga 9ndal korrusel. Nad ei tundud õksteist. Kase vaatepunkt oli kõrge ja tema vaateväli avar. Ta armastas täpsust ja tegi tihti elust-olust statistikaid, ilma et keegi temalt oli seda nõudnud – peale südametunnistuse
Tunded ja armastus on asjad milleta me ei saa üle ega ümber. Meid ei rahulda elu, mis on meis ja meie enda olemistes, tahame eldada näilikku elu teiste mõtetes, ja selle nimel pingutame end, et avaldada muljet. Näeme koguaeg vaeva, et kaunistada ja kinnitada oma näilikku olemist, ning jätame tegeliku hooletusse. Loome maailmapildi ja reeglid niivõrd üldised ja suured, et see kindlasti ühtiks teiste omadega. Samas on ka vastupidi. Mul on palju sõpru, aga enamustega ma ei suhtle. Mul on palju tuttavaid, kugi mitte ühtki ma ei tunne. Me kogume kvaliteedi asemel kvantiteeti ja vääname oma raame ümaraks, et mitte sattuda nurka, mis hakkaks pitsitama. Ja kui meis on rahumeelsust või üllust või truudust, tõttame seda kohe kuulutama, et omistada needvoorused oma teisele olemisele, ja pigem loobume neist ise, et lisada nad tollele teisele; ja me oleksime õhinal valmis argpükslikult käituma, kui see tooks meile vapra inimese maine
!5 10. Mulle meeldis, et raamat oli küllaltki ausalt kirjutatud ning ma sain ettekujutluse Tokyo elust, sealsetest elukommetest ning jaapanlaste põhimõtetest. Küll aga oli minu jaoks veidi vähe konkreetseid fakte, andmeid ja muid geograafilisi märkusi ning seega ma uurisin ka internetist Tokyo ning üleüldiselt Jaapani kohta lähemalt. Kõik alljärgnev oligi minu jaoks väga huvitav ja enamustega järgnevatest asjadest ei olnud ma enne kursis. Mis oli minu jaoks uus, oli see, et formaalselt ei olegi Tōkyō linn, nagu ma enne olin arvanud. Tōkyō linn eksisteeris vaid aastatel 1889–1943. Seejärel liideti see Tokyo prefektuuriga. Endise Tōkyō linna alal on tänapäeval 23 eripiirkonda, millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused. 23 eripiirkonnas elab kokku üle 13 miljoni inimese, Vikipeedia andmetel 2014 aasta seisuga 13,35 inimest
silmahaigusi ning rasket kurnavat palavikku. Lisaks ka rida protseduure: massaaz, vesiravi, keerulised retseptid taimedest. Need olid mõeldud kõrgematele klassidele. Ebersi papüürust võib pidada sisehaiguste ja arstirohtudega ravimise entsüklopeediaks. Seda nimetatakse ka "Raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks" ning see sisaldab ligikaudu 900 retsepti. Retsept koosneb paljudest koostisainetest ning lõppeb õpetusega, kuidas seda ravimit sisse võtta. Enamustega neist käib kaasas ka posimine ja loitsimine. Osa papüürusest pajatab aga hoopis kosmeetiliselt vahenditest kuidas muuta nahavärvi, tugevdada juuste kasvu, värvida juukseid jne. (Edwin) Smithi papüürus on vanim teadaolev kirurgiline uurimus. Seal on kirjeldatud üksnes haigusjuhte, mitte aga retsepte. Kirjutis algab peakahjustustest ja kulgeb edasi kogu keha kahjustuste kirjeldamisele. 48 kirjeldatud haigusjuhu puhul soovitatakse vaid ühel kasutada ka maagiat
annaabi.ee 
