mentaliteedist. Eesti vabariigi rahvastik oli Vabadussõja järel haruldaselt homogeene.Eestlased moodustasid koguarvust88,2% ning vähemusrahvad 11,8%.Viimased jagunesid järgmiselt: venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7% ning juute 0,4%. Teisi rahvusi oli ca 1%.Samal ajal ei kasutanud oma õigusi kultuuriautonoomiale venelased. Peale madala haridustaseme oli selle põhjuseks asjaolu, et venelased olid koondunud põhiliselt piiriäärsetele aladele, kus nad moodustasid enamusrahva,mis võimaldas neil kasutada vähemusrahvuste õigusi territoriaalselt, samal ajal kui teised vähemusrahvad asusid hõredalt laiali pillatuna üle kogu maa. Eesti liberaalne vähemusrahvuste poliitika kergendas oluliselt aga juutide olukorda, kelle arv kõikus 3500-4000 vahel.Eesti kuulumiseajal Vene tsaaririigi alla oli juutide suhtes rakendatud karmid kitsendused.Eesti vabariigis omasid juudid samu õigusi teiste vähemusrahvustega ja
aastat tagasi. Iisraeli rahvas usub, et on Jumala väljavalitud rahvas, mistõttu on nende ajalugu olnud kannatusterohke, püüdes säilitada oma usundit ja rahvuslikku kultuuripärandit. Palestiina territoorium ja Jeruusalemm oli alatest 8. saj. eKr. erinevate riikide võimu all (algas väljaränne), kuid 1948. a. said nad tagasi iseseisva Iisraeli riigi. Judaismil on umbes 12 miljonit järgijat, kellest enamik elab Iisraelis ja USA-s, ent kogu pika diasporaa (mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemik) - aja on nad säilitanud oma tugeva rahvustunde ja religiooni. Juut on inimene, kelle ema oli juut, või kes on läbi teinud ametliku judaismi pöördumise protsessi. Sümbolid ja isikud ning pühakirjad Taaveti täht on kõige levinum judaismi sümbol. Seitsmeharuline küünlajalg ,,menora" on Iisraeli ametlik ja usundi vanim sümbol, mille ülesandeks on olla ,,paganaile valguseks".
Rahvusväeosadesse koondati suurem osa eesti ohvitsere ja hulk rindekogemusega sõdureid, kellest kujunes Eesti armee tuumik Vabadussõjas. Esimese maailmasõja alguses ei tundnud enamik eestlasi, et neid veetaks võõrasse sõtta -- omariiklus ei olnud päevakorras, tunti rõõmu ühest maailma kiireimast majanduskasvust ja tõsiasjast, et Vene riik oli andnud eestlastele poliitilised õigused, mis tõukasid võimukaalukausse Eesti kohalikes omavalitsustes vääramatult enamusrahva kasuks. Nii pole ka ime, et juba esimestel sõjapäevadel hakkas üle kogu maa kokku tulema vabatahtlikke. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918, enne Saksa vägede sissetungi ja Vene vägede taganemise ajal, kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks. Saksamaa seda ei tunnustanud ja Saksa väed okupeerisid Eesti. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla, rahvusväeosad saadeti laiali ja juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine
§29 Rahvahääletus I Sätestus: PS §§56 p2, 57, 58, 105, 106, 162, 163 lg1 p1, 164, 168; RHS; RKKTS II Mõisted Hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu või muu küsimuse üle. Referendum- rahvahääletus, mille nüanss on, et küsimuse esitab parlament. Plebistsiit- rahvahääletus, kus küsimuse esitab riigipea. Rahvaküsitlus- arvamusuuring, millel puudub siduv jõud. III Argumendid rahvahääletuse poolt/vastu + suurem ja vahetu legitimatsioon - kulukas + enamusrahva rahulolu - polariseerumine IV Rahvahääletused Eestis 17.-19.02.1923 avalike algkoolide seaduse muutmine (usuõpetuse kohustuslikkus kõikides koolides; indoktrineerimine) JAH. 13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10.-12.06.1933 I PS muutmise II rahvahääletus EI. 14.-15.10.1933 vapside rahvaalgatusliku eelnõu rahvahääletus JAH. 23.-25.02.1936 Pätsi rahvahääletus JAH. 03.03.1991 rahvaküsitlus, nö iseseisvusreferendum JAH. 28.06
annaabi.ee 
