Seega tuleb arvutada esindajate arvud valimistel antud häälte üleriigilise kokkuvõtte alusel, mitte ringkondade kaupa (või moodustada riigis vaid üks ringkond). Võrdelised valimised on õiglased, sest tagavad kõigi erakondade esinduse vastavalt nende arvamuste ja huvide toetusele valijate seas. Võimaldab uute parteide teket, väldib parteide kartellide teket ja arvestab muutusi ühiskonnas. Toob kaasa tavaliselt koalitsioonivalitsused ja kompromisside otsimise, takistab tegeliku enamuseta erakondadel oma poliitika elluviimist. Võimaldab erinevate maailmavaadete ja huvide selget väljatoomist. Takistab poliitikas järske muudatusi, sest väike häälte jaotuse muudatus ei too kaasa suuri muutusi mandaatide jaotuses. Kui moodustatud valimisringkondades on vähe mandaate, siis on tulemus lähedasem enamusvalimistele. Kasutatakse kas suletud nimekirju, kus kandidaate ei järjestata nimekirjas ümber ja valija
Eelnõu algatanud Riigikogu liige ei pruugi olla enam uue koosseisus, eelnõu algatanud Vabariigi Valitsuse asemel on aga uus valitsus ja uus Riigikogu koosseis pole kursis eelnõuga eelnevalt tehtud tööga. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Seega ei ole oluline osavõtnute arv. Vabariigi President peab vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Kui seaduseelnõu jääb rahvahääletusel poolthäälte enamuseta, on see aluseks Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendi poolt. Seaduse jõustumine Vastuvõetud seaduse jõustumisele peab eelnema seaduse väljakuulutamine Vabariigi Presidendi poolt. Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, siis avaldatakse seadus Riigi Teatajas. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui
Seega tuleb arvutada esindajate arvud valimistel antud häälte üleriigilise kokkuvõtte alusel, mitte ringkondade kaupa (või moodustada riigis vaid üks ringkond). Võrdelised valimised on õiglased, sest tagavad kõigi erakondade esinduse vastavalt nende arvamuste ja huvide toetusele valijate seas. Võimaldab uute parteide teket, väldib parteide kartellide teket ja arvestab muutusi ühiskonnas. Toob kaasa tavaliselt koalitsioonivalitsused ja kompromisside otsimise, takistab tegeliku enamuseta erakondadel oma poliitika elluviimist. Võimaldab erinevate maailmavaadete ja huvide selget väljatoomist. Takistab poliitikas järske muudatusi, sest väike häälte jaotuse muudatus ei too kaasa suuri muutusi mandaatide jaotuses. Kui moodustatud valimisringkondades on vähe mandaate, siis on tulemus lähedasem enamusvalimistele. Kasutatakse kas suletud nimekirju, kus kandidaate ei järjestata nimekirjas ümber ja valija
mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (protsendile). Proportsionaalsuse põhimõte aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt kogu valijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. Õiglane. Võimaldab uute poliitiliste liikumiste teket ja edu. Koalitsioonivalitsused. Takistab tegelikut enamuseta parteidel oma poliitika elluviimist, tuleb leida kompromisse. 4. Valimisõiguse põhiprintsiibid. V: vabad valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine. Kedagi ei saa sundida valimistel osalema ega kellegi poolt hääletama. Samuti ei tohi osalemisega või mitteosalemisega ning valikuga seonduda mingid sanktsioonid või eelised. Üldised valimised kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest
koosseis pole kursis eelnõuga eelnevalt tehtud tööga. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Seega ei ole oluline osavõtnute arv. Vabariigi President peab vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Kui seaduseelnõu jääb rahvahääletusel poolthäälte enamuseta, on see aluseks Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks, mida teeb Vabariigi President. Seaduse jõustumineVastuvõetud seaduse jõustumisele peab eelnema, et Vabariigi President kuulutab seaduse välja. Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, siis avaldatakse seadus Riigi Teatajas. Vabariigi President võib jätta Riigikogu vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks
kaheparteisüsteemi võimaldab uute poliitiliste liikumiste teket ja edu: see avaldub mandaatide jaotuses Valitsuse püsimine Stabiilne valitsus Koalitsioonivalitsused. Takistab (eriti, kui selge tegeliku enamuseta parteidel üheparteivalitsus) oma poliitika elluviimist, tuleb Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" leida kompromisse Programmide olemus Mõõdukas keskmine: Erinevate maailmavaadete,
annaabi.ee 
