Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"enampakkumisest" - 5 õppematerjali

VIIES SEMINAR ASJAÕIGUS
4
docx

VIIES SEMINAR ASJAÕIGUS

Kas Õ saab nõuda A2 lt ? a. § 239 b. rikkumine ? c. aegumine ? Vallasasja pantimine (varasemalt on olnud eksami kaasus) Varas V varastab Omanik O-lt jalgratta ja viib ratta pandimajja, sõlmides pandimaja pidajaga P kirjaliku pandilepingu käsipandi seadmise kohta. Jalgratas jääb pandimajja. Pandimaja pidaja annab selle tagatisel laenu 505 eurot. V laenu tähtajaks tagasi ei maksa. Seetõttu müüb pandimaja ratta avalikul enampakkumisel maha, teatades enampakkumisest ette 1 kuu. Enampakkumisel ostab ratta H, kes sellest, et ratas varastatud oli, ei tea midagi. Kuu aega hiljem avastab O, et ratas on H käes ja tahab ratast endale tagasi. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas O saab nõuda H-lt ratast AÕS § 80 alusel? Eeldused: 1. omanik 2. H valdaja 3. H peab valdamiseks puuduma õiguslik alus. a. Kas H sai omanikuks § 92 alusel ? b. vallasasi ? + c. otsese valduse üleandmine ? + (valdus on üle antud) d

Õigus → Asjaõigus
183 allalaadimist
Asjaõiguse seminarid
27
pdf

Asjaõiguse seminarid

sissenõutav. Eelmised on A1 isiklikud võlad. Vallasasja pantimine Varas V varastab Omanik O-lt jalgratta ja viib ratta pandimajja, sõlmides pandimaja pidajaga P kirjaliku pandilepingu käsipandi seadmise kohta. Jalgratas jääb pandimajja. Pandimaja pidaja annab selle tagatisel laenu 505 eurot. V laenu tähtajaks tagasi ei maksa. Seetõttu müüb pandimaja ratta avalikul enampakkumisel maha, teatades enampakkumisest ette 1 kuu. Enampakkumisel ostab ratta H, kes sellest, et ratas varastatud oli, ei tea midagi. Kuu aega hiljem avastab O, et ratas on H käes ja tahab ratast endale tagasi. Kas õigustatult? ​ üpotees: Kas O saab nõuda vallasasja ehk jalgratta väljaandmist H käest ​AÕS § 80 lg H 1​ alusel? Eeldused: 1. Kas nõude esitaja ehk O on omanik? ​(-) 1.1 Kas H omandas ratast ​AÕS § 92 lg 1​alusel? (-) 1.1

Õigus → Asjaõigus
159 allalaadimist
Asjaõiguse konspekt
34
doc

Asjaõiguse konspekt

kui hävimise oht, siis peab pantijale sellest kohe teatama kui panditud asjale tekib kahju pandipidaja süül, peab ta pantijale vastava kahju hüvitama, seadusest ei tulene pandipidajale õigust asja kasutada, aga seda võib kokkuleppida pandilepingus. Kasutamisest saadud tulu arvestatakse reeglina nõudest maha, kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, võib pandipidaja panditud asja müüa. Vallasasi müüakse avalikul enampakkumisel. Enampakkumisest teavitada ka omanikku. Pantijale tuleb asja müügist teatada 1 kuu ette, pärast müügiõiguse tekkimist, va kui asi on riknev, asja väärtus väheneb, asi hävib või pole võimalik teatada. Müüa võib siis 1 kuu müügiõiguse tekkimisest. Avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teha teatavaks nii pantijale kui isikutele, kellel on panditud asjale õigusi. Kui pandilepingus on kokkulepitud müügi viis ja pandipidaja rikub seda, siis vastutab ta tekitatud kahju eest

Õigus → Asjaõigus
645 allalaadimist
Asjaõigus eksamikonspekt
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Kinnisasja uuel omanikul on samad kohustused, mis endisel omanikul võõrandamisega maksmata jäi. 6. Seminar 15.05.2012 Kaasus 1 - Vallasasja pantimine Varas V varastab Omanik O-lt jalgratta ja viib ratta pandimajja, sõlmides pandimaja pidajaga P kirjaliku pandilepingu käsipandi seadmise kohta. Jalgratas jääb pandimajja. Pandimaja pidaja annab selle tagatisel laenu 505 krooni. V laenu tähtajaks tagasi ei maksa. Seetõttu müüb pandimaja ratta avalikul enampakkumisel maha, teatades enampakkumisest ette 1 kuu. Enampakkumisel ostab ratta H, kes sellest, et ratas varastatud oli, ei tea midagi. Kuu aega hiljem avastab O, et ratas on H käes ja tahab ratast endale tagasi. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas O saab H-lt nõuda ratast AÕS § 80 lg 1 alusel? 1. O peab olema omanik? - 1.1 Kas H sai omanikuks AÕS § 92 lg 1 alusel? - 1.1.1 Vallasasi? + 1.1.1 Valduse üleandmine? + 1.1.3 Kokkulepe? + 1.1.4 Pole pädev omandit üleandma ? - 1.1.4.1 AÕS § 292

Õigus → Õigus
867 allalaadimist
LEPINGUTE-KOGUMIK
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Linna linnavara eeskirja paragrahvi 21 lg.3 sättega ega ole käsitatav eeskirjas silmas peetud enampakkumise sammuna, kuna võimaldab suvalist pakkumist 10 000 krooni täiskordsena. Sisuliselt on samm määratlemata. Enampakkumise sammu kehtestamise põhiliseks eesmärgiks avalikul suulisel enampakkumisel on tagada aus enampakkumine. Ausal enampakkumisel on pakkumisest osavõtjatel võrdsed võimalused võita ja on välistatud kahe enampakkumisest osavõtja ebaaus kokkulepe, mille tagajärjel enampakkumise võidab ebareaalselt suure ootamatu pakkumise teinud osavõtja, kelle võimalikuks eesmärgiks on anda lepingu sõlmimisest loobumise teel lepingu sõlmimise õiguse suuruselt viimasele pakkumisele vahetult eelnenud pakkujale, kelle pakkumine oli ebareaalselt väike ja välistada sel teel ülejäänud osavõtjate võimalus enampakkumisel tegelikult osaleda. Seega peab suulisel enampakkumisel sammu

Õigus → Õigus
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun